Keila paemurd
Keila paemurd on endine paemurd ja ühtlasi ka paljand Harju maakonnas Keila linnas. Paljand on arvele võetud ürglooduse objektina.[1]
Paljandit loetakse Keila lademe stratotüübiks,[1] ka on see Keila kihistu stratotüüp.[2]
Paemurd asub 1,1 km Keila–Haapsalu maantee ja Keila–Paldiski raudtee ülessõidu kohast loodes.[1]
Paemurd on suures osas metsastunud.[1]
Murru idapoolses seinas paljanduvad umbes 2 m kõrguse profiilina Kurtna ja Pääsküla kihistike kivimid.[1] Paeseinast on väike osa ka kinni kasvanud. Ülemised 35 cm moodustab hele kõva õhkeste mergli vahekihtidega lubjakivi. Sellele järgneb 85 cm samasugust, ent muguljat lubjakivi. Alumise osa moodustab sinakashall peenekihiline lubjakivi.[3]
Keila paemurru kivimeid on uurinud paljud geoloogid. Neist tähelepanuväärseimaks on Friedrich Schmidt, kes oma 1881. aasta töös eraldas Ordoviitsiumi ladestus välja Keila kihid (s.o Keila lademe).[4]
Paemurru kivimid sisaldavad rikkalikult sammalloomade, tigude, trilobiitide ja käsijalgsete kivistisi.[4]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Ürglooduse objekt: Keila paemurd Eesti looduse infosüsteemis
- ↑ Stratigraafia terminoloogia
- ↑ Eesti stratotüüpsed paljandid
- ↑ 4,0 4,1 3.2 Paljandid. "Loodusmälestised 8. Harjumaa: Harku, Keila Padise". Lk 20
Välislingid muuda
- Ürglooduse objekt: Keila paemurd Eesti looduse infosüsteemis