Keila-Joa luurekool

Keila-Joa luurekool, tingnimetus "Laager nr 2", oli Teise maailmasõja ajal saksa sõjaväeluure Abwehri poolt Abwehrnebenstelle Revali poolt moodustatud luurediversioonikool Eestis Keila-Joal Keila-Joa mõisas aastatel 1942–1944.

 Pikemalt artiklis Abwehr#Abwehr ja Eesti

Asukoht

Keila-Joa luurekool asus Keila-Joa mõisas jõe paremal kaldal 2 km kaugusel Läänemerest, valges kahekorruselises kivimajas, millel ei olnud numbrit, kuna Keila-Joa on mõis ja majadel numbreid ega tänavatel nimetusi ei ole. See ehitis oli umbes 15*30 meetrit suur. Esimesel korrusel asusid köök, kooli söökla ja kolm klassi, mida kasutati õppetegevuseks. Teisel korrusel oli umbes 8 tuba, mida kasutati kooli kursantide – agentide – kasarmuna.

Personal ja kursandid

Keila-Joa luurekooli õppelaagri ülem oli Otto-Aleksander Kurvits ja hiljem endine eesti sõjaväe kaadriohvitser major Hans Kaasik.

Toomas Hellat

Keila-Joa luurekoolis asusid algselt Tallinna, Helsingi ja Ebenrode sõjavangilaagreist värvatud Nõukogude sõjavangide-mereväelaste hulgast. Neid paisati pärast väljaõpet Arhangelski ja Leningradi oblastisse ja Leningradi.

Agentidest loodi ka diversiooni- ja luure dessantgruppe majakate, rannakaitsepatareide jt objektide haaramiseks ja hävitamiseks Balti mere, Soome lahe ja Laadoga järve ääres. Ühel ajal õppis koolis 70–80 agenti. Õpetati luuret, lõhkamist, topograafiat, NKVD töömeetodeid, meresignalisatsiooni, sõjalaevade siluette, sõudmist, laskmist eri relvadest. Kindlat õpiaega polnud. Mõned agendid saadeti pärast kolmekuulist ettevalmistust Leetse, Sterni, Kumna ja Rovaniemi luurekoolidesse täiendavaks väljaõppeks, pärast mida visati Nõukogude tagalasse. Enamik agente oli koolis ta rajamisest peale kuni maini 1944, mil arvati Vene Vabastusarmee (ROA) koosseisu Belgiasse.

1942. aastal said luurekoolis ettevalmistatud agendid ülesandeks Murmanski raudtee purustamise (Operatsioon Kemal), kuid mitte ükski saadetud 13 eestlasest ­ei tulnud tagasi, nagu ka neid tagasi tooma läinud vesilennuk;

1942. aasta septembris saadeti kogu kooli isikkoosseis (80 inimest) läks Soome. See grupp tegi ebaõnnestunud katse teha meredessant, et hävitada majakas Šepelevi lahes (Operatsioon Reumatism);

1943. aasta lõpus valmistus kooli kogu isikkoosseis dessantoperatsiooniks Lavassaarele, et hävitada Balti laevastiku allveelaevade baas, ja Dolgovo-Gornevo rajooni, et hävitada rannapatareid;

1944. aasta maikuust läks kool Abwehrkommando 166 Marine alluvusse ja hakkas agente-luurajaid ja radiste ette valmistama mereluure jaoks ja valmistus neid jätma Eestisse pärast saksa vägede taganemist Eestist. Koolis õppisid Keila-Joa luurekoolis rahvuselt eestlased, kes olid varem teeninud 1. Tagavararügemendis Viljandis. Osad neist olid mobiliseeritud, osad aga astusid nimetatud rügementi vabatahtlikult 3.–10. veebruarini 1944. Koolis õppisid põhiliselt isikud vanuses 20–25 aastat.

Väljaõpe

Päevakava. Kell 6 hommikul oli äratus korrapidaja vile peale, kella 6.00–8.00 hommikune tualett, hommikusöök ja valmistumine õppusteks, kas olid ka hommikuvõimlemine – ei tea, seejärel hommikune loendus. Kell 8.00–12.00 – õppimine klassides õppehoones, 12.00–13.30 või 14.00 – lõuna, seejärel kuni kella 16.00 sportlikud tegevused mere kaldal või mereasjandus, seejärel umbes kaks tundi õppust, edasi relvade puhastamine, siis tualett, õhtusöök, isiklik aeg ja 22.00 – öörahu.

Kooli režiim. Luurekooli õppurite jaoks kehtis sõjaväeline distsipliin ja sisekord, mille järgimine ja täitmine oli kohustuslik ja mida rikkunud kursante karistati kooli juhtkonna poolt distsiplinaarkaristustega: arestidega arestimajas. Kõik agendid kandsid nii koolis kui ka lühiajalistel puhkustel, mis toimusid puhkepäevadel, saksa mereväe vormi, millist kandis ka rannakaitse. Koolis õppinud agendid, kes ei rikkunud sõjaväelist distsipliini ja sisekorda, ja kes olid vabad sisetoimkonnast, said lühiajalist puhkust, milleks andis loa ja millele kirjutas alla kooli komandant kapten Kaasik. Neid puhkusi anti tähtajaga: laupäeva õhtust esmaspäeva hommikuni. Missuguseid isiklikke vajadusi ja põhjusi võttis kooli komandant arvesse, lubades neid lühiajalisele puhkusele, ei tea. Peale selle pesid agendid vabal ajal oma pesu ja tegid muide isiklikke olmetoimetusi.

Suuremal osal kursantidest ei olnud koolis õppimiseks eelnevat erialast ettevalmistust, kuid osadel oli meremehe, autojuhi või motoristi elukutse. Õppusi viidi läbi klassiruumidest väljas, õues, toimusid õppused kõigile kursantidele ühiselt: riviõppused, taktika, vintpüssidest laskmine, signaliseerimine, sportlik-füüsiline ettevalmistus, õhkimisharjutused.

Treeningkava. Keila-Joa luurekoolis õpetati järgmisi õppeaineid:

• 1. Õhkimine: saksa ja itaalia päritolu käsigranaatide valmistamine ja kasutamine; lõhkeained ja nende kasutamine;
• 2. Luure – mil viisil käituda saadud ülesande täitmise piirkonnas;
• 3. Taktika kuival ja merel: luuraja tegevus grupiviisilises ja üks-ühele lahingus, maskeerumine maastikul, relvade ja käsigranaatide kasutamine tegevuses; luuraja tegutsemine merel, kaatri juhtimine, /.../plaaniti ka praktilisi õppusi merel teel kohatavate vaenlase kaatrite rünnakute tõrjumiseks, kuid need õppused jäeti ära seoses kooli evakueerimisega Tallinna ja selle likvideerimisega üldse. Samadel põhjustel jäeti ära eriõppused mootorpaatidel kuuele väljavalitud kursandile 1944. aasta septembris;
• 4. Topograafia – kompasside ja topograafiliste kaartide käsitlemine;
• 5. Riviõppus – rivistumine, rivis liikumine, pöörded käigult ja kohapeal, juhtkonna juurde minek, raporteerimine, rivisse tagasiminek, tervitus.
• 6. Füüsiline ettevalmistus: võimlemisharjutused, ujumine meres, võitlus (viise ei tea). Füüsilist ettevalmistust tehti iga päev kaks tundi.
• 7. Relvastuse materjalosa: relvastuses ja õppustel olid koolis: saksa vintpüssid, vene vintpüssid SVT, 4 või 5 Degtjarevi käsikuulipildujat, granaadid ja saksa automaadid;
• 8. Mereasjandus: mootorite ja kaatrite valmistamine, viimaste juhtimine aerude ja rooli abil; kaatri vigade ja aukude kõrvaldamine, lippude ja värviliste laternatega signaliseerimine.

Septembris 1944 asus kool koos abwehrkommando '​ga ümber Belgiasse, jaanuaris 1945 Harnekopfi ja liitus Varssavi luurekooliga (E-laager). 1945. aasta jaanuari lõpul liitkool asus Zwickau rajooni, kusjuures AK-166M koos agentidega eraldati E-laagrist ja asus Neuhagenisse Rostocki lähedal, kus asus sõja lõpuni.

Välislingid

• Abwehr ja Eesti, Eesti Ekspress, 30. september 1999