Kasutaja:Johhhannna/liivakast

Hüdroenergia muuda

Hüdroenergia ehk veejõud ehk vee-energia [1] on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. Vesi, mis voolab läbi tammi paneb keerlema seal oleva turbiini. Turbiini pöörlemine paneb tööle generaatori, mis hakkab tootma elektrit.

Tüüpiline hüdroelektrijaam on kolmest osast koosnev süsteem:

  1. Jaam, kus toodetakse elektrit
  2. Tamm, mille avamise ja sulgemisega kontrollitakse vee voolu
  3. Veehoidla, mida lisaks kasutatakse ka üleujutuste kontrollimiseks

Tervest Maal kasutatavast energiast annab hüdroenergia 16%. Taastuvate energiate seast annab hüdroenergia 71%. [2]

Eelised muuda

Energia allikas, voolav vesi, on tasuta.

  • Suurimad kuluallikad on tammi ehitus ning elektri toomiseks vaja mineva tehnika ost. Elektri tootmiseks kasutatav vooluvesi on tasuta. See uueneb pidevalt vihma ja lumega.

Hüdroenergiajaamad tulevad toime suure nõudlusega.

  • Elektri tootmist on vastavalt nõudlusele lihtne reguleerida. Seda saab teha kontrollides vee hulga läbivust tammiga.

Hüdroenergia on taastuvenergia.

Probleemid muuda

Tammid segavad jõe ökosüsteemi.

  • Tammid segavad kaladel ülesvoolu kudema minemast. Kalade aitamiseks luuakse kalatreppe. Lisaks transporditakse kalu ümber takistuse autodega.
  • Tammide olemasolu tõttu muudavad kalad oma rände teekondi. See omakorda mõjutab kalade populatsiooni arvukust. [3]
  • Turbiini labad võivad vigastada ja tappa veeorganisme.
  • Veehoidlast vabastatav vesi on seisnud ning sisaldab rohkem setteid ja toitaineid. See soodustab liigsete vetikate tekke, mis segavad teiste organismide elutegevust. Vetikate tõrje toimub rohimise teel või tuuakse jõkke konkreetseid vetikaid sööv uus liik.
  • Veehoidlas olev vesi sisaldab vaid vähesel määral sinna lahustunud hapnikku. Hapnikku sisalduse suurendamiseks, saab lisada veel turbiine.
  • Liigselt vett hoiustades võivad ära kuivada tammist allavoolu jäävad jõe osad.
  • Hoidlast tulev vesi on külmem, kui loomulik jõevesi. Vee temperatuuri ühtlustamiseks lastakse vett välja kihiti - pinna peal on soojem vesi ning põhjas on külmem vesi. [4]

Maa-ala kasutus on suur.

  • Hüdroenergiajaamad võtavad tasastel pindadel rohkem ruumi, kui mägistel pindadel. Mägistel pindadel on kanjonid sügavamad ning veehoidlad hoiavad rohkem vett kasutades vähem maad.
  • Rikke puhul on üleujutusohus suur ümbruskaudne elanikkond.
  • Suure maa-ala kasutusega hävineb seal eksisteerinud elustik. Indoneesias ohustavad hüdroelektrijaamad oma maa kasutuse tõttu Tapanuli orangutane. [5]

Viited muuda

  1. "Hüdroenergia: "EKSS"". 2009.
  2. "Large hydropower dams not sustainable in the developing world: "BBC"". 2018.
  3. "Hydropower: "National geographic"". 2019.
  4. "Environmental impacts: "UCS"". 2013.
  5. "Hydroelectric dam threatens to wipe out world's rarest ape : "National geographic"". 2019.

[[Kategooria:Energeetika]] [[Kategooria:Hüdroenergia]]