Kasutaja:Didiidii/Austraalia põllumajandus
Põllumajandus muuda
Põllumajanduse tähtsus riigi majanduses muuda
Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse.
Kuigi põllumajanduse osa SKTs on küllaltki väike – vaid 4% ja hõivatud vaid 3.6% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: Põllumajandus - üks peamisi sektoreid Austraalia majandusele.
Põllumajanduse arengu eeldused muuda
Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas.
Loodus muuda
Pinnamood muuda
Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mis asub 15 m merepinnast madalamal. Austraalia mandri kõrgeim mägi on Kosciuszko (2228 m) Uus-Lõuna-Walesi lõunapiiril ja Austraalia riigi kõrgeim mägi on Big Beni vulkaan (2745 m) Heardi saarel.
Veestik muuda
Austraalia pindalast 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala sõltub sademete hulgast.
Kliima muuda
Suurem osa Austraaliast asub troopikavöötmes. Lähisekvatoriaalne kliima valitseb Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Lähistroopilisse kliimavöötemesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales. Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias. Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on väga kuiv. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.
Eriti ebaviljakad on kõrbemullad, puna-pruunmullad ja must- ja hallmullad lõunaosas. Austraalia lõunaosas on viljakad punased ferralliitmullad.Need loodustingimused on eriti soodsad põllumajanduse arengule riigi põhjaosas ning ebasoodsad riigi lääne- ja lõunaosas.
Maakasutamise struktuur muuda
Põllumaa hõlmab üle poole Austraalia pindalast (53,2%), sellest 6,2% on haritav maa (peamiselt riigi kirdeosas) ja 47% on rohumaad (loode- ja keskosas). Mitmeaastaste põllukultuuride all on vaid 0,2% riigi territooriumist. Metsaga on kaetud 19% Austraaliast Andide nõlvadel. 27,4% maast on mäestikud ja kõrbed.
Austraalia on üks maailma suurimaid nisutootjaid (2011. a – 27,4 mln t[4]). Saadus müüakse USA firmadele. Samuti kasvatatakse suhkruroo (25 mln t), lehmapiim (9,8 mln t), oder (8 mln t), raps (2,3 mln t), otra (4,1 mln t), veiseliha (2,3 mln t), sorgo (2 mln t), viinamari (1,7 mln t), puuvilla seemned (1,2 mln t), kanaliha (1 mln t), puuvillakiud (843 tuh t) jms.
Austraalias peetakse loomasid ka. Loomade arv seisuga 2011. aastal FAO andmetel: veised 23 mln, lambad 70 mln, hobused 260 t, kitsed 4 mnln, sead 2 mln.
Toiduainetööstus muuda
Riigis toodetakse väga palju toiduaineid. Näiteks: õlu 2 mln, puuvill 550 tuh, vein 1 mln, kaamelipiim 1,5 mln t, vill 64 mln t, veisenahad 8 mln t, kitseliha 1 mln t, sealiha 6 mln t, lambaliha 23 mln t, lambanahad 23 mln t, veiseliha 9 mln t, kanamunad 3 mln t, rasvata piim 3 mln.
Eksport muuda
Austraalia tähtsaimad ekspordiartiklid on: [1]
- Nisu (15 mln t)
- Oder (4 mln t)
- Suhkur (3 mln t)
- Raps (1 mln t)
- Liha (1 mln t)
- Vein (90 tuh t)
Austraalia tähtsaimad ekspordipartnerid on Hiina 21,81%, Jaapan 19,19%, Lõuna-Korea 7,88%, India 7,51%, Ameerika Ühendriigid 4,95%, Suurbritannia 4,37%, Uus-Meremaa 4,1% (2009).[1]
Import muuda
Austraalia tähtsaimad impordiartiklid on:
- Sojakook (470 tuh t)
- Riis (300 tuh t)
- Palmiõli (123 tuh t)
- Jook (100 tuh t)
- Küpsis (100 tuh t)
Austraalia tähtsaimad impordipartnerid on Hiina 17,94%, Ameerika Ühendriigid 11,26%, Jaapan 8,36%, Tai 5,81%, Singapur 5,54%, Saksamaa 5,3% (2009).[1]