Karl Vahi

Karl Vahi (3. aprill 1910 Tartu10. aprill 1943 Venemaa) oli eesti poksija.

Vahi alustas võistlemist 1928. aastal, ta võistles Tartu Spordiselts Kalevi eest. Ta pidas kokku 208 kohtumist, millest võitis umbes kolmveerand.[1]

Ta sai Eesti meistrivõistlustel 2. koha kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) 1929. ja kerge- (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 1930. aastal. Ta sai Eesti NSV meistrivõistlustel 1941. aastal Tartu Dünamo eest võisteldes kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) 2. koha, kaotades finaalkohtumise Harald Kanepile.

Ta sai Eesti meistrivõistlustel 3. koha kerge- (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) aastatel 1932, 1933 ja 1935 ning kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) aastatel 1938–1940.

Ta osales kergekeskkaalus (kuni 147 naela ehk 66,7 kg) kaks korda Eesti–Soome maavõistlusel. Ta kaotas oma kohtumise 1930. aastal ning võitis oma kohtumise 1937. aastal.

Vahi töötas pagarina ning on tegutsenud ka poksikohtunikuna.

Teises maailmasõjasRedigeeri

Ta langes 10. aprillil 1943 Saksa sõjaväes allohvitserina Idarindel võideldes. Ta maeti algul 15. aprillil 1943 Pihkvasse.[1][2] Tema surnukeha toodi siiski spordikaaslaste abiga Tartusse[3] ning maeti 20. aprillil 1943 suure rahvahulga osavõtul Maarja kalmistule. Matusekõne pidas kirikuõpetaja Harri Haamer.[4]

Mälestuse jäädvustamineRedigeeri

Karl Vahi mälestuseks korraldati Tartus Tamme staadionil 24. juulil 1943 poksivõistlus, millest kutsuti võtma osa ka Tallinna, Pärnu, Harjumaa ja Virumaa poksijaid.[5] Sõjaolude tõttu osalesid seal ainult Tartu poksijad.[6]

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Karl Vahi langes oma 33. sünnipäeval". Postimees nr 88, 15. aprill 1943. Lk 3
  2. Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 410
  3. "Karl Vahi maetakse täna Tartus". Postimees nr 91, 19. aprill 1943. Lk 2
  4. "Karl Vahi maeti suure rahavahulga osavõtul". Postimees nr 93, 21. aprill 1943. Lk 3
  5. "K. Vahi mälestusvõistlused". Postimees nr 154, 10. juuli 1943. Lk 3
  6. "K. Vahi mälestusvõistlused Tartus". Eesti Sõna nr 169, 27. juuli 1943. Lk 4

KirjandusRedigeeri

  • "Pro Patria. Auraamat Teises maailmasõjas langenud Eesti vabadusvõitlejaile". Koostajad Aleks Kurgvel ja Herbert Lindmäe. Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Tartu 1998
  • Rein Pajur. "Poksi lugu". Tallinn 2009. Lk 409–410

VälislingidRedigeeri