Ava peamenüü

Karl Heinz Pintsch (ka Karl-Heinz Pintsch ja Karlheinz Pintsch; (3. juuni 1909 – ?) oli Kolmanda Reichi sõjaväelane Sturmbannführer'i auastmes ja NSDAP asefüüreri ja Hitleri erasekretäri Rudolf Heßi vanemadjutant.

Pintschil oli kommertskooliharidus.

NSDAP-sse astus ta kahel korral 1925 (nr oli 24400) ja 1928 aastal.(Eberle ja Uhl 2006:477.)

Heßi adjutantRedigeeri

Rudolf Heßi vanemadjutant oli leitnant Pintsch alates 1934. aastast.(Eberle ja Uhl 2006:477.)

Heßi Šotimaa-lend (1941)Redigeeri

  Pikemalt artiklis Heßi Šotimaa-lend

1940. aasta oktoobrist alustas Hess treeninglende, enamasti laupäevahommikuti, Bf110-l Messershmitti tehase peakatselenduri Wilhelm Störi käe all.(Nesbit ja Van Acker 2009:46.) Tema saatjaks oli vanemadjutant Pintsch.

Hess andis kaks pitseeritud kirja Pintschi kätte juba jaanuaris 1941, kui Bf110-t lennuks ette valmistati. Üks pitseeritud ümbrik oli adresseeritud Pintschile ja teine Adolf Hitlerile. Pintsch sai käsu avada oma kiri siis kui Hess pole nelja tunni möödudes tagasi jõudnud.(Nesbit ja Van Acker 2009:49.)

Laupäeval, 10. mail (1941), enne kui Ilse Hess jõudis Rudolfile lisaküsimusi esitada, jättis Hess temaga kiiresti hüvasti ja lahkus ametiautoga Mercedes-Benz koos Karlheinzi, isikliku käskjala Josef Palzeri ja ihukaitsja Franz Lutziga.(Nesbit ja Van Acker 2009:55.) Nad suundusid Haunstetteni lennuväljale.

Jeames Leasori sõnade kohaselt intervjueeris tema Pintschi enne viimase raamatu ilmumist Rudolf Hessist 1962. aastal, läinud Hess koos Pintschiga Kadeni ametiruumidesse, kus Hess tegi ühe telefonikõne - Pintsch ootas.(Nesbit ja Van Acker 2009:49.)

11. mail viinud Pintsch Hitlerile adresseeritud kirja Berghofi. Albert Speer, kes juhtus läheduses olema, meenutas, et Hitler möirgas pärast kirja lugemist Martin Bormanni järele.[1]

Pintschi sõnutsi võtnud Hitler teate vastu rahulikult ja olla Hessi lennuasja juba varem pühendatud olnud.[2]

1941. aasta mais pärast Heßi Šotimaa-lendu Messerschmitt Bf 110E-2/N-ga (raadikood VJ+0Q, tehasenumber 3869) Augsburgist Šotimaale, arreteeriti kui väidetav kaasteadja ning saadeti karistusüksusesse.(Eberle ja Uhl 2006:477.)

Hiljem on Pintsch väljendnud kahetsust selle üle, et abistades Hessi tema lennu ettevalmistustes tunneb ta ennast süüdi, et andis Hessile erisaabaste asemel paari karusnahaga vooderdatud lendurisaapaid [3], mis võisid tal langevarjuga maandumisel pahkluu vigastuse põhjustada.[4]

Nõukogude sõjavanginaRedigeeri

1945. aastal võtsid Nõukogude sõjaväelased Pintschi vangi ja vabastati 1955. aastal.(Eberle ja Uhl 2006:478.)

2010. aastal avastasid ajaloolased Moskvas Pintschi 1948. aastal kirjutatud 28-leheküljelise märkmiku, mille kohaselt olla Hitler veendunud olnud, et "leping englismannidega" võiks edukas olla.[5][6]

Teda piinati. Piinamiste käigus murti tal käed, nii et ta ei olnud võimeline enam nuga ega kahvlit käes hoidma.[5]

ViitedRedigeeri

  1. Speer, Albert (1970). Inside the Third Reich. Simon & Schuster (1997 paperback). ISBN 978-0-684-82949-4. 
  2. Jan Friedmann ja Klaus Wiegrefe, Der Spiegel, Wahnsinn und Wahrheit, 30.05.2011, veebiversioon (vaadatud 23. oktoobril 2017) saksa keeles
  3. (Nesbit ja Van Acker 2009:55.)
  4. Story of Rudolf Hess's mission, 17. detsember 1955, veebiversioon (vaadatud 23. oktoobril 2017) inglise keeles
  5. 5,0 5,1 'Hitler gave go ahead to Hess peace mission' at Daily Mail. Retrieved 19 October 2013
  6. Hess flight at Daily Telegraph.Retrieved 19 October 2013

KirjandusRedigeeri