Karl Friedrich Burdach

Karl Friedrich Burdach (12. juuni 1776 Leipzig16. juuli 1847 Königsberg) oli saksa anatoom ja füsioloog.

Karl Friedrich Burdach

Ta õppis 179397 Leipzigi ülikoolis loodusteadusi ja arstiteadust. Ta kaitses 1798 samas ülikoolis doktoriväitekirja. Oli 1800–06 Leipzigi ülikooli dotsent ja 1806–11 erakorraline professor, 1811–14 Tartu Ülikooli anatoomia-, füsioloogia- ja kohtuarstiteaduse professor. 1814 võttis ta vastu sarnase ametikoha Königsbergi ülikoolis.

1817 ehitati Königsbergi ülikoolis Burdachi algatusel uus anatoomikum. 1818 valiti ta Peterburi Teaduste Akadeemia väliskorrespondentliikmeks. Königsbergis asutas ta esimese teadusliku anatoomiainstituudi ja osales anatoomiamuuseumi loomises. Alates 1835 oli ta sealse meditsiinikolleegiumi direktor ja 183744 juhtis füüsika-meditsiiniühingut. 1845 läks ta erru.

Ta töötas peamiselt kesknärvisüsteemi anatoomia alal, kirjeldas seljaaju talbvääti, hiljem nimetati see Burdachi väädiks. Erilist tähelepanu pööras ta peaaju morfoloogiale, ontogeneesile ja fülogeneesile. Ta kasutas närvikoe värvimiseks esimest korda alkoholi ja kaaliumi lahust.

Ta oli Karl Ernst von Baeri õpetaja.

Burdach oli esimesi termini "bioloogia" kasutuselevõtjaid (1800) paralleelselt Lamarcki ja Treviranusega (1802). Samuti võttis ta kasutusele termini "morfoloogia".

Kirjandust muuda

  • Maie Toomsalu, "Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi professorid". – Tartu, 2002, lk. 23–31 (sisaldab ka bibliograafiat)

Välislingid muuda