Kapten Hatterase seiklused

Kapten Hatterase seiklused
Originaali pealkiri	Voyages et aventures du capitaine Hatteras
Autor	Jules Verne
Tõlkija	Silvia Tui
Illustreerija	Olev Soans
Päritolumaa	Prantsusmaa
Keel	prantsuse
Žanr	seiklusromaan
Kirjastaja	Pierre-Jules Hetzel (originaal); Eesti Riiklik Kirjastus (eesti keeles)
Ilmumisaeg	1866 (originaal); 1960 (eesti keeles)
Lehekülgi	391

"Kapten Hatterase seiklused" on Jules Verne'i seiklusromaan.

Sisu muuda

Romaani tegevus algab 1859. aastal, mil Richard Shandon sai tundmatult, üksnes initsiaalide all esinevalt isikult kirja, milles seisis, et Shandon on volitatud ehitama priki Forward ja selle mehitama. Mõlemaks anti üksikasjalikke juhiseid ja selgus, et laev on ette nähtud seilamiseks polaarvetes. Laeva ehituseks eraldati piisavalt raha ja meeskonnale kästi maksta keskmisest 5 korda kõrgemat palka. Kirja saatja nimetas iseennast veel olematu laeva kapteniks ja Shandonit oma abiks. Shandon ehitas laeva ja palkas sellele meeskonna, kus oli 18 meest, kaasa arvatud kapten, keda veel keegi näinud ei olnud. Lisaks käskis kapten, kes Shandoniga üksnes kirja teel suhtles, laevale võtta suure koera.

Laev valmis järgmisel, 1860. aastal. Juba sama aasta kevadel algas merereis. Kirja teel saabunud juhiseid järgides sõitis Forward Gröönimaa rannikule ja sealt edasi põhja suunas. Selgus, et laeva kapteniks on hoopis üks meestest, kes on palgatud laevale varjunime all. See mees oli John Hatteras, kes pidi inkognito laeva ehitama ja meeskonna palkama sellepärast, et tema eelmises ekspeditsioonis oli Hatteras ainsana ellu jäänud ja ta kartis, et oma nime all ei suuda ta meeskonda kokku saada. Tema eesmärk oli jõuda põhjapoolusele.

Hatteras lootis Beechey saarel varusid täiendada. Saarele olid John Franklini kadunud ekspeditsiooni otsima tulnud laevad jätnud palju toitu ja üle tuhande tonni sütt, kuid vahepealse aja jooksul olid eskimod kõik selle ära viinud. Ladudest polnud jälgegi. Forwardil polnud talvitumiseks piisavalt sütt, kuid sellegipoolest keeldus Hatteras tagasi pöördumast. Raskete tingimuste, karmi talve ja Hatterase kinnisideede tõttu puhkes mäss, mis päädis priki püssirohukambri plahvatuse ja laeva hävimisega.

Ootamatult leidsid Hatterasele truuks jäänud mehed (koos Hatterase endaga neli meest) Arktikast surma piiril oleva mehe. See oli USA laeva Porpoise kapten Altamont, kelle laev oli jäässe kinni jäänud ning kelle meeskond oli haiguste ja kurnatuse tõttu hukkunud, üksnes Altamont oli veel ellu jäänud. Mehed läksid Porpoise'ile, kus neil õnnestus varusid täiendada. Et laev oli 83. põhjalaiuskraadil, otsustasid mehed minna põhjapoolusele, mitte koju tagasi.

Talve lõppedes muutus saart ümbritsev meri jäävabaks ja ekspeditsioon jätkus laevavrakist ehitatud luubis. Pärast katsumusi jõuti saarele, mille keskel kõrgus tegevvulkaan. Romaani järgi vallutati põhjapoolus 12. juulil 1861. Kuna pooluse täpne asukoht ühtis vulkaani kraatri omaga, ronis Hatteras kraatri servale ja peaaegu hukkus. Kaaslased päästsid ta, kuid üleelamiste tulemusena läks Hatteras hulluks. Siiski suutsid kaaslased ta elusana tagasi Inglismaale viia. Selgus, et kõik Hatterasele truuks jäänud pääsesid eluga, seevastu mässulised hukkusid viimseni.

Poolused Verne'i ettekujutuses muuda

Romaan "Kapten Hatterase seiklused" ilmus aastal 1866. Poolused avastati alles 20. sajandi algul. Romaani ilmumise ajal oli korraldatud küll ekspeditsioone põhjapooluse avastamiseks, aga seni olid need kõik kindlalt ebaõnnestunud. Seetõttu võis ainult uduselt oletada, missugused on poolustel valitsevad tingimused. Sellel teemal oletuste tegemise tõttu kuulub romaan teadusulme valda.

"Kapten Hatterase seiklustes" ei olnud põhjapoolusel külm. Seal ei olnud lund, meres ei olnud jääd ega jäämägesid. Otse poolusel asus vulkaan. 20. sajandil selgus, et tegelikult on põhjapoolusel mitme kilomeetri sügavune meri, mis on kaetud igijääga.

Verne'i 1869. aastal ilmunud romaanis "20 000 ljööd vee all" sõidab kapten Nemo allveelaevaga Nautilus lõunapoolusele. Ta läbib selle tee jää all, aga lõunapoolusel puudub igijää, nii et "Nautilus" saab tõusta pinnale, ja just õigel kohal on saar, kuhu Nemo saab kinnitada oma lipu märgiks lõunapooluse külastamisest. Tegelikult asub lõunapoolus võrdlemisi Antarktise mandri keskkohal.

Romaani "Vallutaja Robur" kangelased sõidavad oma lennumasinaga "Albatross" üle lõunapooluse ja näevad seal tegevvulkaani.

Välislingid muuda

"Kapten Hatterase seiklused" Ulmekirjanduse BAASis