Kallista Kann
Hermine Kallista Kann (28. veebruar 1895 Tartu – 23. märts 1983 Tallinn) oli eesti keeleteadlane ja õpetaja.
Hariduskäik muuda
Ta lõpetas 1913. aastal Tartu Puškini-nimelise Tütarlaste Gümnaasiumi ning õppis aastatel 1916–1918 Harkovi kõrgematel naiskursustel.
Õppis aastatel 1927–1932 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas, lõpetas 1932. aastal cum laude. Täiendas end aastatel 1935–1936 Prantsuse Teadusliku Instituudi stipendiaadina Pariisis. Kaitses 1937. aastal Tartu Ülikoolis magistriväitekirja "La Place de l'Adjectif dans "Erec et Enide" et "Cligés" par Chrétien de Troyes" ja sai magistrikraadi (kinnitati 1946. aastal kui filoloogiakandidaadi kraad).
Töökäik muuda
Oli aastatel 1914–1925 võõrkeelte õpetaja Ukrainas ja Gruusias. Aastatel 1927–1935 oli ta ülikooliõpingute ajal Prantsuse Teadusliku Instituudi sekretär Tartus. Töötas aastatel 1936–1944 Tallinna Prantsuse Lütseumi saksa ja prantsuse keele õpetajana. Aastatel 1944–1945 oli ta Tallinna 4. Keskkooli direktor.[1]
Oli aastatel 1945–1949 Tartu Riikliku Ülikoolis Lääne-Euroopa rahvaste filoloogia (1947. aastast Lääne-Euroopa keelte) kateedri vanemõpetaja, 1949 dotsent, 1950–1952 Lääne-Euroopa keelte, 1953–1961 võõrkeelte, 1961–1963 saksa keele kateedri juhataja, 1963–1966 saksa keele kateedri dotsent. Läks 1966. aastal pensionile.
Õpilasi muuda
Teoseid muuda
Koostanud prantsuse ja saksa keele õpikuid.
- "Prantsuse-eesti sõnaraamat" (1959; 4. trükk 2006)
- "Eesti-prantsuse sõnaraamat" (1979; 2. trükk 2000, koos Nora Kaplinskiga)
- "Eesti-saksa sõnaraamat" (1964; 4. trükk 1987) üks koostajaid
Isiklikku muuda
Tema isa oli koorijuht ja rahvusliku liikumise tegelane Hans Kann.