Kaelustuvi
Kaelustuvi ehk meigas (Columba palumbus) on tuvilaste (Columbidae) sugukonda tuvi (Columba) perekonda kuuluv lind. Kutsutakse vahel ka metstuviks.
| Kaelustuvi | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Tuvilised Columbiformes |
| Sugukond |
Tuvilased Columbidae |
| Perekond |
Tuvi Columba |
| Liik |
Kaelustuvi |
| Binaarne nimetus | |
|
Columba palumbus (Linnaeus, 1758) | |
 Kaelustuvi levikukaart Kollane: pesitsusalad Sinine: talvitusalad Roheline: aastaringne kohalolek | |
Kaelustuvi on Eesti suurim tuvi, märgatavalt suurem ja jässakam kui kodutuvi.[1] Ta elab metsa- ja talumaastikel, kuid sageli võib teda näha ka parkides ja kõrghaljastusega äärelinnades.
Kaelustuvi on rändlind, kes saabub Eestisse märtsi lõpus ja aprilli alguses ning lahkub oktoobri lõpuks. Üksikud isendid jäävad meile ka talvituma.
Ta on üks meie arvukamaid ja häälekamaid tuvisid, kelle huikuvat laulu peetakse sageli öökulli häälitsuseks.[1][2]
Levik
muudaKaelustuvi pesitseb kogu Euroopas kuni Uurali mäestikuni ning Kaukaasias. Eraldi leviala on Kesk-Aasias. Põhjapoolsed isendid on valdavalt rändlinnud, kes talvituvad Lääne-Euroopas või Vahemere ääres, sealhulgas Aafrikas Maroko ja Alžeeria põhjarannikul.[3]
Uurimistöö põhjal, mis kirjeldab Eesti lindude staatust, pesitsusaegset ja talvist arvukust aastail 2013–2017, on haudepaaride pesitsusaegne arvukus 50 000–70 000 paari ning liigi talvine arvukus 1–10.[4]
Välimus
muudaKaelustuvi sulestikus domineerib hall värv. Pea ja kurgualune on hallikassinised. Tiibadel ja kaelal on iseloomulikud valged laigud, kaela külgedel leidub ka metallikrohelist ja veinipunast. Rind ja kõhualune on punakaspruunikad.[5] Tiibade esiservas võib täheldada valget äärist. Saba alumine osa on sinakashall ja laia musta äärisega.
Noorlindudel kaelal valget laiku pole.[5]
Pesitsemine
muudaKaelustuvi pesitseb suve jooksul enamasti kaks korda: mai algul ja juuni keskel.[5]
Pesa ehitab ta kõrge kuuse, harvem ka lehtpuu okstele tüve lähedale. Pesaehituse materjaliks on peamiselt oksaraod. Emalind muneb kaks valget muna, mida isalinnuga vaheldumisi hautakse 17–19 päeva.[5]
.jpg)
Pojad saavad lennuvõimeliseks 33–34 päeva pärast. Kui pesas olevaid linde pidevalt häiritakse, võivad pojad pesast lahkuda juba kolme nädala pärast. Suguvõimeliseks saavad noorlinnud 1-aastaselt. Kaelustuvil on kuni kaks kurna aastas.[5]
Tuvipiim
muudaKaelustuvid toidavad oma poegi ka tuvipiimaga (üldisemalt tuntud ka pugupiima ja linnupiima nime all).[6]
Lindudest on tuvidel kõige kitsamini kohastunud pugu. 8–10 päeva enne poegade koorumist pakseneb tuvi pugu sein kuni 20 korda, paar päeva enne poegade koorumist hakkab erituma pugupiima. Eri allikate järgi tekib tuvipiima senikaua, kui pojad saavad 18–21 päeva vanuseks. Tuvipojad saavad nii ema- kui isapiima, s.t sekreeti toodavad mõlemad vanalinnud, ning uurijad on jõudnud järeldusele, et selle protsessi ajendid on välispidised. Nimelt toodavad tuvipiima ka need isastuvid, kellel endal poegi pole, kuid kes näevad liigikaaslasi oma poegade eest hoolitsemas.[7]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Kas tuvi või turteltuvi?" (PDF). Tiirutaja (36): 2. Märts 2017. Vaadatud 07.05.2023.
- ↑ "Columba palumbus". Xeno Canto.
- ↑ "Kaelustuvi - täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 07.05.2023.
- ↑ "Eesti lindude staatus ja arvukus". 2019. Vaadatud 07.05.2023.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Loodusõpe". www.looduspilt.ee. Vaadatud 07.05.2023.
- ↑ Couzens, Dominic (1997). Wings Guide to British Birds (inglise). Lk 148–150. ISBN 9780583340229.
- ↑ "Linnupiima? Tänan, ei! Liiga kange". vana.loodusajakiri.ee. Vaadatud 07.05.2023.