Kaelustuvi ehk meigas (Columba palumbus) on tuvilaste (Columbidae) sugukonda tuvi (Columba) perekonda kuuluv lind. Kutsutakse vahel ka metstuviks.

Kaelustuvi

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Tuvilised Columbiformes
Sugukond Tuvilased Columbidae
Perekond Tuvi Columba
Liik Kaelustuvi
Binaarne nimetus
Columba palumbus
(Linnaeus, 1758)
Kaelustuvi levikukaart Kollane: pesitsusalad Sinine: talvitusalad Roheline: aastaringne kohalolek
Kaelustuvi levikukaart
Kollane: pesitsusalad
Sinine: talvitusalad
Roheline: aastaringne kohalolek

Kaelustuvi on Eesti suurim tuvi, märgatavalt suurem ja jässakam kui kodutuvi.[1] Ta elab metsa- ja talumaastikel, kuid sageli võib teda näha ka parkides ja kõrghaljastusega äärelinnades.

Kaelustuvi on rändlind, kes saabub Eestisse märtsi lõpus ja aprilli alguses ning lahkub oktoobri lõpuks. Üksikud isendid jäävad meile ka talvituma.

Ta on üks meie arvukamaid ja häälekamaid tuvisid, kelle huikuvat laulu peetakse sageli öökulli häälitsuseks.[1][2]

Levik muuda

Kaelustuvi pesitseb kogu Euroopas kuni Uurali mäestikuni ning Kaukaasias. Eraldi leviala on Kesk-Aasias. Põhjapoolsed isendid on valdavalt rändlinnud, kes talvituvad Lääne-Euroopas või Vahemere ääres, sealhulgas Aafrikas Maroko ja Alžeeria põhjarannikul.[3]

Uurimistöö põhjal, mis kirjeldab Eesti lindude staatust, pesitsusaegset ja talvist arvukust aastail 2013–2017, on haudepaaride pesitsusaegne arvukus 50 000–70 000 paari ning liigi talvine arvukus 1–10.[4]

Välimus muuda

Kaelustuvi sulestikus domineerib hall värv. Pea ja kurgualune on hallikassinised. Tiibadel ja kaelal on iseloomulikud valged laigud, kaela külgedel leidub ka metallikrohelist ja veinipunast. Rind ja kõhualune on punakaspruunikad.[5] Tiibade esiservas võib täheldada valget äärist. Saba alumine osa on sinakashall ja laia musta äärisega.

Noorlindudel kaelal valget laiku pole.[5]

Pesitsemine muuda

Kaelustuvi pesitseb suve jooksul enamasti kaks korda: mai algul ja juuni keskel.[5]

Pesa ehitab ta kõrge kuuse, harvem ka lehtpuu okstele tüve lähedale. Pesaehituse materjaliks on peamiselt oksaraod. Emalind muneb kaks valget muna, mida isalinnuga vaheldumisi hautakse 17–19 päeva.[5]

 
Pesa

Pojad saavad lennuvõimeliseks 33–34 päeva pärast. Kui pesas olevaid linde pidevalt häiritakse, võivad pojad pesast lahkuda juba kolme nädala pärast. Suguvõimeliseks saavad noorlinnud 1-aastaselt. Kaelustuvil on kuni kaks kurna aastas.[5]

Linnupiim muuda

Kaelustuvid toidavad oma poegi ka piimaga.[6]

Lindudest on tuvidel kõige kitsamini kohastunud pugu. 8–10 päeva enne poegade koorumist pakseneb tuvi pugu sein kuni 20 korda, paar päeva enne poegade koorumist hakkab erituma linnupiima. Eri allikate järgi tekib linnupiima senikaua, kui pojad saavad 18–21 päeva vanuseks. Tuvipojad saavad nii ema- kui isapiima, s.t sekreeti toodavad mõlemad vanalinnud, ning uurijad on jõudnud järeldusele, et selle protsessi ajendid on välispidised. Nimelt toodavad linnupiima ka need isastuvid, kellel endal poegi pole, kuid kes näevad liigikaaslasi oma poegade eest hoolitsemas.[7]

Kaelustuvi häälitsus

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Kas tuvi või turteltuvi?" (PDF). Tiirutaja (36): 2. Märts 2017. Vaadatud 07.05.2023.
  2. "Columba palumbus". Xeno Canto.
  3. "Kaelustuvi - täiendav info". bio.edu.ee. Vaadatud 07.05.2023.
  4. "Eesti lindude staatus ja arvukus". 2019. Vaadatud 07.05.2023.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 "Loodusõpe". www.looduspilt.ee. Vaadatud 07.05.2023.
  6. Couzens, Dominic (1997). Wings Guide to British Birds (inglise). Lk 148–150. ISBN 9780583340229.
  7. "Linnupiima? Tänan, ei! Liiga kange". vana.loodusajakiri.ee. Vaadatud 07.05.2023.