Pahkmikornament

Pahkmikornament, ka kõhrornament on kõrvalestakujuliselt keerdunud plastiline ornamendimotiiv (kõrvorvand), iseloomulik hilisrenessansile ja varabarokile, mida on nimetatud ka manerismiperioodiks kunstis. Pahkmikornament tekkis 17. sajandi alguses hollandi meistrite hõbesepises. See levis Madalmaadest Prantsusmaa ja Saksamaa aladele, seejärel teiste Põhja-Euroopa maade mööblikujundusse ning tarbekunsti. Pahkmikornamendi järgi on üks barokk-kunsti stiilisuund nimetatud pahkmikstiiliks.

Pahkmikornamendiga hõbevaagen, 17. sajandi keskpaik, Augsburg

Pahkmikornamendiga sambasoklid ja raamistused. Ridala kiriku kantsli detail

Eesti kunstis leidub pahkmikornamenti 17. sajandi keskpaiga hauaplaatidel, vappepitaafidel, kirikumööbli, kantslite ja altarite kujunduses. Pahkmikornamenti viljelnud meistreid Eestis: Joachim Winter, Berendt Lorentz, Elert Thiele, Franz Hoppenstätt, Andreas Michelson.

Pildid

• 
  Kõrvorvanditega raamistatud pühakujusammas Grünsfeldis, Baden-Württemberg
• 
  Epitaaf Eckernförde Püha Nikolause kirikus Hans Gudewerth noorema nikerdatud raamistuses
• 
  Pahkmikornamendiga raamitud supraport ühe Braunschweigi majaportaalil
• 
  Berendt Lorentzi nikerdatud altariretaabel Ridala kirikus
• 
  Tallinna Pühavaimu kiriku väär, Elert Thiele puunikerdus
• 
  Tundmatu meistri nikerdatud kantsel Tallinna Pühavaimu kirikus
• 
  Christian Ackermanni valmistatud kellaraamistus, Pühavaimu kirik Tallinnas