Ava peamenüü
Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas 2010. aasta septembris

Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas on 1928. aastal Kärstnasse püstitatud ja 1989. aastal taas avatud mälestussammas Kärstna lahingus hukkunutele.

Mälestusmärgi geograafilised koordinaadid on 58° 8′ 16″ N, 25° 48′ 18″ E.

AjaluguRedigeeri

Kaheksateistkümne Kärstna lahingus hukkunud Eesti mehe mälestuseks mälestusmärgi püstitamise ja selleks raha kogumise eest kandis hoolt kohalik komisjon, kuhu kuulusid Eduard Kustavus, Aleksander Laansoo, Aleksander Muni, Jaan Muni, Voldemar Naestem ja Aado Veeberg.

 
Mälestussamba tagumine külg

Sammas valmistati Riigi Kunsttööstuskooli skulptuuritöökoja juhataja Leonhard Pruuli kavandite järgi ja avati 26. augustil 1928. 28. septembril 1930 lisati samba esiküljele must marmorplaat, kus olid kirjas langenute nimed.

Monument purustati 19. juunil 1941 hävituspataljoni poolt. Õhkimisest alles jäänud sokliosa purustati 31. oktoobril 1944.

17. novembril 1988 avati Mauri Keerutaja, Enn Kõva ja Priit Silla eestvõttel kohalik muinsuskaitse klubi, mis asus sammast taastama. 23. juunil 1989 lõpetati suuremad tööd mälestusmärgi juures ja peeti taasavamistseremoonia. Sinimustvalge lindi lõikasid läbi Vabadussõjas võidelnud Ants Kallas ja Oskar Traat ning vaimuliku talituse pidas Helme Maarja koguduse õpetaja Valter Vaasa. Kunstnikutöö teostas kujur Viktoras Stavickis koos oma venna Jevgeniga ning tahvli langenute nimedega valmistas kiviraidur Enn Niittee.

Alates 26. juunist 2003 on mälestusmärk Muinsuskaitseameti poolt arvele võetud kui ajaloomälestis.

VälislingidRedigeeri