Käkk on odrajahust (harvemini rukkijahust) ning vee või petipiimaga segatud tihkest tainast umbes rusikasuurune pätsike, mida keedetakse soolases vees või lihaleemes (supis)[1].

Eesti muuda

Käkk oli varem põhiline eesti rahvatoit[2].

Mõnel pool lisati käkitainale ka rasva või pekitükke ning sibulat. Käkid tõsteti peale keetmist lihaleemest välja ning neid söödi keedust peale rüübates. Levinud ning veidi pidulikumaks toiduks olid verikäkid. Peale sügisest lamba- või seatappu valmistati verikäkke ka pikemaks ajaks varuks. Eesti loodeosas ja saartel oli 19. sajandi lõpuni kombeks käkitainas või tainapätsid hapendada ning aidas säilitada. Lõuna-Eestis valmistati ka kamakäkke[2].

Euroopa muuda

Käkk oli kogu Euroopas laialdaselt tuntud toit.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. Arvi Ränk. Eesti etnograafia sõnaraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1996. Lk 84
  2. 2,0 2,1 Eesti rahvakultuuri leksikon. 2000. Koostanud Ants Viires. Tallinn, Ühiselu AS trükikoda. Lk 108