Käina kirikuaed
Käina kirikuaed on kirikuaed Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Käina asulas Käina kiriku varemete ümber. Kirikuaia pindala on umbes 1 ha.[1] Kirikuaed on arvele võetud kultuurimälestisena.[2]
Hauatähised muuda
Käina kirikuaeda maeti 13. sajandist 19. sajandi II pooleni, kuid kalmistu hävitati 20. sajandil masina-traktorijaama rajamisega kalmistu territooriumile. Tänaseni on säilinud vaid Jausa Juhan Juurmanni (1794–1853)[3] ja haagikohtuniku ning 1856. aastal Aadma mõisa valitsejaks olnud Richard von Gerneti ja Magdalene Pauline Charlotte von Gernet (neiupõlvenimi von Stackelberg) tütre Olga von Gerneti (1854–1856)[4] hauatähised.
Lisaks on säilinud mõningad uusaegsed hauaplaadid, mida säilitatakse kiriku juures. Üksikud fragmendid on hoiul ka SA Hiiumaa Muuseumid. Üks poolik 17. sajandi rõngasrist asub kirikust itta jääva 18. sajandi matusekabeli ja kiriku vahel, kuid see ei ole oma esialgses asukohas. Nimetatud matusekabel on hiljuti rekonstrueeritud ning see kuulus ilmselt pastor Thunderi suguvõsale.[5]
Kirikaia piirdemüürist itta jääb 1941. aasta oktoobris hukatud kohalike ühishaud, kuhu maeti 1967. aastal ümber 13 tundmatu nõukogude sõduri säilmed. Esimene monument püstitati 1950. aastal.[6] Seoses kommunistlike mälestusmärkide eemaldamisega avalikust ruumist 2020. aastatel, asendati varasem obelisk 2022. aastal neutraalsema hauatähisega.[7]
Arheoloogia muuda
Käina kirikuaias on toimunud arheoloogilised jälgimised ja uuringud paaril korral. 1981. aastal Urmas Seliranna juhtimisel kiriku konserveerimistööde käigus kirikaias töid dokumenteeritud pole. 1989. aastal rajati kiriku lõunaportaali juurde veetrass, mille käigus avastati 7 luustikuga hauakabeli jäänused, 4 neist lapsed. Arvatavasti on tegu kirikuõpetaja Tunderi perekonna rahulaga 18. sajandist. Antud ala on täna osaliselt ketiga piiratud.[8]
2014. aastal rajati OÜ Arheoxi arheoloogide Keiti Randoja ja Taisi Juusi jälgimise all tänavavalgustus kiriku ümbrusesse ja kergliiklustee kiriku põhjaküljele. Tööde käigus leiti üksikuid inimluude fragmente vaid segatud kihist rajatud kergliiklustee juurest. Hiiu mnt 20 paralleelselt kulgenud trassidest leiti vaid 17.–19. sajandi leiumaterjali ja üksikuid loomaluid.[9]
2020. aastal toimusid OÜ Arheograator arheoloogi Monika Reppo juhtimisel arheoloogilised uuringud seoses kiriku valgustamiseks rajatud valgustite rajamisega. Kokku ligi 175 m pikkade trasside põhjal oli võimalik kindlaks teha, et kirikust idas paiknevast kabelist ja piirdemüürist pole kalmistu kaugemale ulatunud.
Ajalooliste fotode järgi oli antud ala aiaga piiratud ning siit polnud kirikule ka juurdepääsu. Kirikaia piirdemüürist kagus on ilmselt kiriku ehituse või parandustööde käigus lubjakivi või lupja. Tugevalt segatud ja lõhutud inimluid leiti vaid kirikust lõunas ja läänes. Olga von Gerneti hauaplatsist põhjas oli säilinud ka veidi kalmistuga seotud kultuurkihti, sealhulgas inimluid.[10]
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Autorite kollektiiv, 2013. Hiiumaa kalmistud. Kärdla: Hiiumaa Muinsuskaitse Selts. Lk 53–54
- ↑ Käina kirikuaed kultuurimälestiste riiklikus registris (vaadatud 30.11.2017)
- ↑ "Juhan Juurmann". GENI. 2.05.2023. Vaadatud 7.05.2023.
- ↑ "Olga von Gernet". GENI. 28.12.2012. Vaadatud 7.05.2023.
- ↑ "22287 Käina kirikuaed". Kultuurimälestiste register. 3.04.2018. Vaadatud 7.05.2023.
- ↑ "25 II maailmasõjas hukkunute ühishaud". Kultuurimälestiste register. 3.10.2017. Vaadatud 7.05.2023.
- ↑ Vinni, Raul (25.11.2022). "Punamonumentide töörühm pööras tähelepanu Nurste mälestuskivile". Hiiu Leht. Vaadatud 7.05.2023.
- ↑ "Käina kiriku varemed". Hiiumaa. Vaadatud 28. mail 2023.
- ↑ Randoja, Keiti; Juus, Taisi (2015). "Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Hiiumaal Käina kirikuaias (Kultuurimälestiste registri nr 22287) tänavavalgustuse paigaldamisel ja kergliiklustee rajamisel 21.10. ja 03.11.2014" (PDF). Kultuurimälestiste register. Vaadatud 7.05.2023.
- ↑ Reppo, Monika (6.07.2021). "Arheoloogiline jälgimine Hiiumaal, Käina kirikuaia trassitöödel" (PDF). Kultuurimälestiste register. Vaadatud 7.05.2023.
Välislingid muuda