Ava peamenüü

Johannes Raudava (kuni 1940 Johannes Rosenfeldt; 30. oktoober 1894 Tallinn5. aprill 1944 Tallinn) oli eesti majandusteadlane. Raudava isa oli Kurna mõisast pärit Mart Rosenfeldt (1865–1943), poodnik, ja ta ema oli Rae mõisast pärit Leena Rosenfeldt (Krivel) (1872–1946).

Pärast üheaastase P—Leyst'i algkooli viibimist Raudava läks Tallinna 4-klassilisse linnakooli, mille lõpetas 1911. Sama aasta sügisel ta astus Tallinna õhtukeskkooli kuid raha puuduse tõttu pidi järgmisel semestril (1912) kohe välja astuma ja läks tööle A/S Dvigateli rongivagunitehase peakontorisse arveametnikuna.

1914. aasta kevadel algas Raudava õhtuti käima üheaastaliste kursustel Tallinna Kaubanduskoolis ja 1916 jaanuaris ta lõpetas Tallinna Peetri Realkooli kaubandus osakonna eksternina. Alates septembrist 1915 kuni sõjaväeteenistuse kutseni jaanuaris 1916 töötas ta Tallinna Vene Põllupanga osakonnas raamatupidaja abina.[1]

Raudava osales esimeses maailmasõjas. 1917. aasta kevadel lõpetas ta Pauli sõjakooli ja siis teenis Vitebski ja Eesti polkudes kuni Eestisse opteerimiseni 1920. aastal.[2]

Eestis tagasi ta hakkas õhtuti õppima Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kaubandusosakonnas, kuni lõpetas ülikooli majandusteaduskonna 1928. aastal. Akadeemiliselt oli ta Korporatsioon Fraternitas Estica liige.

1924. aastal abiellus ta Timotheus Kuusiku noorema lapse Agniaga (1904–1993) ning neil oli kolm tütart: Ingeborg (s. 1927), Astrid (s. 1929) ja Kristi (s. 1942). 1939. aastal ostis Raudava Lutheri perekonna käest Poska tänaval asuva Kadrioru lossi vana teenijate aleviku oma perekonna elumajaks.[3],[4]

Raudava Eesti Panga teenistus algas esimesel mail 1921. 1922–1928 ta oli Eesti Panga laenude osakonna ametnik, 1928–1933 konto-korrentosakonna ja välisosakonna juhataja, 1933–1940 direktor ja juhatuse liige, 1941–1943 juhataja. 1943–1944 Eesti Peapanga direktor ja Eesti Majanduskoja pangandusala juhataja. Teda määrati 1933 aastal Eesti Panga esindajaks Riigihoiukassa nõukogusse.

Tema allkiri on Eesti 1937. ja 1940. aasta 10-kroonisel pangatähtedel ja 1935. aasta 100-kroonisel pangatähel.[5]

Raudavale anti 1938. aastal Eesti Punase Risti III klassi teenemärk riigi ja rahva teenete tunnustuseks.

Ta määrati 1939. aasta Eesti Panga kodaniku õhukaitse juhiks.

Johannes Raudava oli Eesti lippukandja Garmisch-Partenkirchenis 1936. aasta taliolümpiamängude avatseremoonial, kuid sportlasena ta ei osalenud. [6]

KirjandusRedigeeri

  • "Johannes Raudava †". Eesti Sõna nr 83, 11. aprill 1944. Lk 4[7] Kus kirjutati et "Ennastsalgava töö, täpse kohusetäitmise, õiglase ja lahke iseloomu tõttu võitis ta niihästi majandusringkondade kui ka kaasteenijate poolehoiu ja armastuse."

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri