Jakobi tänav

See artikkel räägib Tartu tänavast; Tallinna tänava kohta vaata artiklit Jakobi tänav (Tallinn); Pärnu tänava kohta vaata artiklit Jakobi tänav (Pärnu)

Jakobi tänav (saksa keeles Jakobstraße) on tänav Tartu kesklinnas.

Kaart

Tänav kulgeb üldiselt loodesse ja on 770 m pikk.^[1]

Jakobi tänav algab Ülikooli tänavalt, jätkudes teisel pool seda Küütri tänavana, ning lõpeb Kreutzwaldi tänava ja Laulupeo puiestee ristis Tähtvere pargi servas, jätkudes Kreutzwaldi tänavana.

Jakobi tänavaga ristuvad Munga tänav (paremalt), Lutsu tänav (paremalt), Lai tänav (risti), K. E. von Baeri tänav (vasakult), Kroonuaia tänav (paremalt), Tähtvere tänav (paremalt), Veski tänav (vasakult) ja K. A. Hermanni tänav (vasakult).

Kõigil ristmikel on Jakobi peatänav, välja arvatud Laia tänava ristmikul, kus peatee kulgeb kirdesse Laiale tänavale ja loodesse mööda Jakobi tänavat, ning Ülikooli tänava suhtes.^[1]

Jakobi tänaval asuvad Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna hoone (Tartu Ülikooli vana keemiahoone; Jakobi 2) ja Tartu Katoliku Hariduskeskuse Jakobi tänava õppehoone, nn Agathe maja (Jakobi 41).

Galerii

Jakobi 54

Ajalugu

Tänav sai nime Jakobi kiriku järgi, mis paiknes ajaloolises Jakobi väravas seespool linnamüüri. Jakobi ja Laia tänava nurgal asusid ka Tartu Püha Katariina klooster ja Tartu Püha Katariina kirik^[2] Baltisaksa uurija Richard Otto versiooni järgi kasutas Katariina klooster esialgu töötavat Jakobi kirikut, mis alles 15. sajandil liideti kloostriga ja sai uue kaitsepühaku järgi nimetuse^[3]. Algselt kandis praegune Jakobi tänav osalt Küütri, osalt Kooli (1583. asutatud jesuiitide gümnaasiumi järgi) ning osalt Jakobi (platea Sancti Jacobi) nime.

Jakobi ja Lutsu tänava vaheline ala asub Tartu kolme suure kiriku vahel ning omal ajal oli siit hõlbus minna nii Jaani kirikusse, ülikooli peahoone asukohas paiknenud Maarja kirikusse kui ka Toomemäele toomkirikusse. "See on nii keskne koht, et arvatavasti võis siin elada jõukam rahvas"^[4].

Hiljem oli nüüdse Jakobi mõne osa nimi Väike-Maarja ja Suur-Maarja (kunagise Maarja kiriku järgi) Seoses Tartu Ülikooli 300. aastapäevaga 1932. aastal nimetati tänav (koos Küütri tänava ja praeguse Laulupeo puiesteega) ümber Gustav Adolfi tänavaks ülikooli rajaja, Rootsi kuninga Gustav Adolfi järgi. Nõukogude ajal (14. oktoobrist 1949) sai see nimeks Viktor Kingissepa tänav.

Jakobi 4 hoones tegutses 1922–1940 Eesti Karskusliit.

Gustav-Adolfi tänav 10 asus Tartu kino „Ateen" hoone.

Eesti taasiseseisvumisega seoses Jakobi tänava nimi taastati.^[5]

Vaata ka

Toome pood

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Ekspresskataloog 2005, lk. 54. Tartu kaart mõõtkavas 1:22 000
↑ Jüri Kivimäe, Kõrgema kooli eelloost Tartus. Jesuiitide koolitegevusest, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 35, 3 detsember 1971
↑ Kaur Alttoa, Kloostritest keskaegses Tartus, Ajalooline Ajakiri, 2008, 4 (126), lk 295–316
↑ Maarit Stepanov, Tartu parkla all oli peidus põhjasõjaeelne maailm, novaator.err.ee, 26.01.2021
↑ Aili Raendi "Isikunimelised tänavad Tartus" Tln: Eesti Raamat, 1987, lk 28-29

Kirjandus

Aili Raendi "Isikunimelised tänavad Tartus" Tln: Eesti Raamat, 1987, lk 28-29

Välislingid

Maarit Stepanov, Tartu parkla all oli peidus põhjasõjaeelne maailm, novaator.err.ee, 26.01.2021

[Ekspresskataloog-1] 1,0 ^1,1 Ekspresskataloog 2005, lk. 54. Tartu kaart mõõtkavas 1:22 000

[:0-2] Jüri Kivimäe, Kõrgema kooli eelloost Tartus. Jesuiitide koolitegevusest, TRÜ: Tartu Riiklik Ülikool : EKP TRÜ komitee, TRÜ rektoraadi, ELKNÜ TRÜ komitee ja TRÜ ametiühingukomitee häälekandja, nr. 35, 3 detsember 1971

[3] Kaur Alttoa, Kloostritest keskaegses Tartus, Ajalooline Ajakiri, 2008, 4 (126), lk 295–316

[4] Maarit Stepanov, Tartu parkla all oli peidus põhjasõjaeelne maailm, novaator.err.ee, 26.01.2021

[5] Aili Raendi "Isikunimelised tänavad Tartus" Tln: Eesti Raamat, 1987, lk 28-29

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]