Jakobi värav
Jakobi värav ehk Nunnavärav (ka Verine värav, saksa keeles Jakobstor) oli kesk- ja varauusaegse Tartu linnamüüri üks suuremaid väravaid[1], mis asus praegusel Jakobi tänaval Jakobimäe all, asudes umbes 25 m Laia ja Jakobi tänava ristmikust loodepool. Värav hävis Põhjasõjas, kui 1708. aastal Moskva tsaaririigi armee kõik linna kaitserajatised õhkis.
Väravast Jakobimäe pool paiknes 17. sajandil ajalooline Jakobi eeslinn, väravast kagu pool seespool linnamüüri paiknes oletatavasti juba 13. sajandi teisest poolest Püha Jakobi kirik, mis liideti[viide?] hiljem Katariina kiriku nime all tsistertslaste Tartu Püha Katariina nunnakloostriga. Poola ajal kasutati kirikut Tartu jesuiitide gümnaasiumi kooliruumidena.
Jakobi väravas oli allikas ja Jakobi kaev, allikas suubus Piiskopitiiki, mis oli kuni 18. sajandini täiendav kaitserajatis lisaks linnamüürile, väravatorniga oli ühendatud linnamüürist väljapoole ulatuva ehitisena vangla. Väravast põhja pool praeguse Tähtvere tänava nõlval paiknes surnuaed.
Värava oletataval kohal Jakobi tänava Toomemäe-poolses servas paikneb mälestuskivi, selle vastas üle tänava on (Jakobi tänav 17) Toome pood. Säilinud vanimal linnaplaanil 1636. aastast on märgitud Laia tänava nime selgituseks, et seal olevat paiknenud linna vanim turg. Oletatakse, et turu asukoht võis olla praeguse Laia ja Jakobi tänava nurgal Jakobi värava taga.
Viited
muuda- ↑ Jaak Juske "Lood unustatud Tartust" Tallinn: Pegasus, 2014 (2. trükk), lk 17