Jakob Helwig (ladina keeles Jacobus Helwigius; 1631 Pritzwalk, Mark Brandenburg19. jaanuar 1684 Tallinn) oli Eestimaa piiskop.

Ta sai hariduse Wittenbergi ja Rostocki ülikoolis,[1] oli Berliini gümnaasiumi õpetaja (1660) ja rektor (1663). 1673. aastast Stockholmi St. Gertrudi saksa koguduse (Deutsche St.-Gertruds-Gemeinde Stockholm) ülempastor ja kuningliku konsistooriumi assessor ja koolideinspektor (1674). 1675. aastal sai ta Uppsala ülikoolis teoloogiadoktoriks ning nimetati 1. juulil 1677 Eestimaa ja Tallinna piiskopiks. Samast aastast oli ta ka kuningliku Tallinna konsistooriumi eesistuja (president) ja Tallinna Toomkiriku saksa koguduse ülempastor.[2][3][4]

Perekond muuda

Tema vanemad olid Brandenburgi kuurvürstiriigi konsistooriumi nõunik Jacob Helwig (1600–1651)[5] ja Sabina Dieffenbach.

Ta oli abielus esmalt Elisabeth Hertzbergiga (1648–1677)[6] ja seejärel Hedwig Johanna Fuchs von Bühlsteiniga (surnud 1717 Stockholmis). Abieludest sündisid:

Viited muuda

  1. Jacob Helwig sisse Rostocker Matrikelportal
  2. Sissekanne TLÜ Akadeemilise Raamatukogu isikuloolises andmebaasis Ericus: Helwig, Jacob]
  3. Helwigid raamatus: Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 3 , Görlitz, 1930, lk.336
  4. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 2. Mitau : Steffenhagen und Sohn 1829, lk. 226-227
  5. Albertus Günzelius: Himlische Erbschafft der Kinder...Jacobi Helwigii, Churfürstl. Brandenb. Consistorial-Raths/der Kirchen zu St. Peter in Cölln an der Sprew ... Anno M. DC. LI., Wittenberg: Johann Haken 1651, Pilt
  6. Joachim Sellius: Eine Klag- und Trost-Sermon bey dem Leichbegängniss der Fr. Elisabeth Hertzbergin, des Bischoffs Jacobi Helwigii u.s.w. Hertz-wehrtesten Ehe-Liebsten., Reval 1677; teavik Jakob Helwig E-kataloogis ESTER

Välislingid muuda

Eelnev
Johann Jacob Pfeiff
Eestimaa ja Tallinna piiskop
16771684
Järgnev
Johann Heinrich Gerth