Jakob Bockmann

eesti fotograaf

Jacob Bockmann (sündinud Pokmann; 1. veebruar 1889 Albu vald, Mägede küla –1983) oli Eesti fotograaf.

Elukäik muuda

Ambla kutselise fotograafi Jakob Bockmanni loomingust on säilinud peaaegu kogu tema elutöö ehk 10 237 fotot: enamik klaasnegatiividel, väiksema osa moodustavad tselluloidnegatiivid. Fotograafitööd jätkus talle piisavalt aastateks 1913–1950, pärast seda hakkasid üksikpiltnikke välja vahetama teeninduskombinaadid. Kombinaadis töötamiseks pidas Bockmann end liiga vanaks, selle asemel hakkas ta Ambla Maarja koguduse organistiks. Kuni surmani 1983. aasta kevadel tegeles ta klaveri- ja viiulimänguga.[1]

Looming muuda

Enamiku Bockmanni töödest moodustavad ateljeefotod (umbes 8000) 1920.–1930. aastate Ambla elanikest (pooled üksikisikuportreed, ülejäänud grupifotod) ning jäädvustused kohaliku elu sündmustest: laulupeod, pritsimeeste peod, koolimaja ehitamine, Vabadussõja ausamba püstitamine jms. On ka taluhoonete ja talutööde jäädvustusi, vähem leidub väljaspool Amblat (Aravetel, Järva-Madisel, Käravetel, Lehtses) tehtud fotosid. Lisaks on fotosid I maailmasõja päevist ja 1917. aasta Peterburist. Veebruarirevolutsiooni-aegse Petrogradi sarjas leidub haruldasi fotosid, näiteks kõnet pidavast Aleksandr Kerenskist.[1] Viimased fotod pärinevad 1948. aasta oktoobripühadest Amblas.

Sinimustvalge muuda

Bockmann valmistas Eesti sõjaväelaste demonstratsioonil Petrogradis 1917. aastal kasutatud sinimustvalge loosunglipu. Hiljem andis ta selle lipu hoiule tolleaegsele Ambla kirikuõpetajale Einar Laignale, kelle kaudu see jõudis Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi.[2]

18. veebruarist 23. aprillini 2000 oli Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas üleval valik Jakob Bockmanni fotosid. Näitus kandis pealkirja „Dialoog“. Lisaks sai näha fotosid Ambla vaadetest ja ateljeepiltide tarbeks kasutatud maalitud foone.[1]

Viited muuda

Välislingid muuda