Jaani seegi kalmistu

Jaani seegi kalmistu on ajalooline kalmistu Tallinna Kesklinnas.

Jaani seegi kalmistu asus kohal, kus tänapäeval on Tornimäe tänav. Arheoloogiliste uuringute kohaselt jäi seegi kalmistu suuresti praeguse Tartu maantee läbimurde alale. Kalmistule maeti inimesi 18. sajandi II pooleni, kuni 1772. aastal Venemaa keisrinna Katariina II keelas linna kirikaedadesse matmise. Jaani seegi kalmistu ei erine teistest tavalistest surnuaedadest. Sinna maeti tavalised küla- või linnaelanikud. Kalmistu eksisteeris arvatavasti juba 13. sajandil, ehkki otseseid andmeid selle kohta ei ole. Kuulsaid inimesi, kes kultuurilooliselt või muul moel olulised oleksid, Jaani seegi kalmistule tõenäoliselt maetud ei ole. Kuulsate inimeste jaoks olid juba tollal eraldi matmispaigad, samuti kirikud. Kalmistule on maetud peaaegu 500 aasta jooksul umbes 6000-7000 inimest. Kalmistule maeti Jaani seegi hoolealuseid, tõenäoliselt ka Tallinna eeslinna ja ümberkaudsete külade elanikke.

Esimesed arheoloogilised väljakaevamised selles piirkonnas algasid 1994. aastal, enne seda, kui algasid Stockmanni kaubamaja ehitustööd. Kaevamiste käigus aastatel 2001 kuni 2004 tuli kalmistualalt välja 2315 luustikku ning vähesel määral hauapanuseid, põhiliselt ehteid ja münte 17.-18. sajandist. Pärast luustike antropoloogilisi uuringuid maeti[küsitav] luustikud Liiva kalmistule. Leiumaterjal anti üle[küsitav] Ajalooinstituudile. Andmed leitud luustike kohta säilitatakse arhiivis. Hiljem saab näiteks kalmistutest või linna demograafilisest ajaloost huvitatud uurija neid materjale kasutada.

Vaata ka muuda