Jüri Liiv
Jüri Liiv (sündinud 24. detsembril 1964) on eesti materjaliteadlane, keemik ja leiutaja.
Haridus muuda
Jüri Liiv on õppinud alates 1971. aastast Kohtla-Järve 1. Keskkoolis, seejärel Tallinna 37. Keskkoolis ja Tallinna 1. Keskkoolis. Kooli ajal võitis ta mitmes aines vabariiklikke olümpiaade, teadaolevalt on Jüri Liiv ja Jaan Kalda ainsad eestlased, kellel on õnnestunud võita individuaalarvestuses Nõukogude Liidu olümpiaad füüsikas[1]. Bioloogias saavutas ta NSV Liidu olümpiaadil II koha.
1981 jätkas Jüri Liiv õpinguid Tallinna Polütehnilises Instituudis tööstuselektroonika-2 erialal (pooljuhtide tehnoloogia). Ülikooli ajal oli ta üleliidulise üliõpilasmaleva Magadani Eesti rühma komandör ja TPI mälumängumeeskonna kapten. Mälumänguga on tegelenud Jüri Liiv ka hiljem, ta on mitmekordne Eesti meister[2] ja Maakilva võitja.[3]
1986 eksmatrikuleeriti ta ülikoolist seoses eriarvamustega KGB-ga. Aasta pärast ennistati ta kõrgkooli. 1987 omandas Jüri Liiv magistrikraadi insenerina Tallinna Tehnikaülikoolis.[4]
2014 kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö keemias ("ATRP – polümeerimolekulide aatomhaaval modifitseerimine").
Töökäik muuda
- 1998–2001 Riigikantselei KülaTee projekti programmijuht
- 2008–2009 ja 2011–2012 Tartu Ülikooli Keemia Instituudi insener
- 2007–2012 Visitret Displays OÜ teadusjuht
- 2018–2019 Eesti Maaülikooli teadur
- 2016–2017 ja 2019–2020 Tartu Ülikooli keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia teadur
- 2019–2021 Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi maaehituse ja veemajanduse õppetooli teadur
- 2021–2022 Tartu Ülikooli Keemia Instituudi keskkonnasõbralike materjalide keemia teadur
Juba keskkooliõpilasena tegi Jüri Liiv kaastööd mitmele ajalehele (põhiliselt varjunimede all), Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile. 1986 eksmatrikuleerimise järel töötas Jüri Liiv Gunnar Grapsi ansambli helimehena; käidi ka kuuajalisel turneel Tšornobõli ümbruses.
1988 kirjutas ta tekste legendaarsele saatele "HTV uudised". Tegu oli esimese telesaatega tollases Nõukogude Liidus, kus avalikult tehti nalja kehtiva korra üle. Saatesari keelustati peatselt, kuid Jüri Liiv sai selle eest televisiooni aastapreemia. Hiljem on ta töötanud lühikest aega BNS-i uudistetoimetajana ja ajakirja +1 peatoimetajana. Jüri Liiv avaldab seni reisikirju ja teadusvaldkonda tutvustavaid artikleid[5][6]. 1988 aitas ta käivitada esimest NSV Liidu mitteriiklikku valuutakauplust ELKE Electronics Tallinnas (kuulus EKE süsteemi) ja oli lühidalt ka selle direktor. Samal aastal käivitas Jüri Liiv oma turismifirma Sarved ja Sõrad, mis korraldas reise Euroopasse, Kagu-Aasiasse ja Lõuna-Ameerikasse. Ka see oli endise NSV Liidu alal esimene omataoline. Ta on ka hiljem olnud reisijuhiks põhiliselt Ladina-Ameerikas ja Vaikse ookeani regioonis.
1998 asus Jüri Liiv tööle KülaTee[7][8] programmi juhina, mille eesmärk oli internetiseerida Eesti kohalikud omavalitsused ja II etapis rajada avalikud internetipunktid kõigis Eesti raamatukogudes[9].
Hiljem leiutas Jüri Liiv patenteeritud painduva e-paberi tehnoloogia Visitret[10] ja oli sama alaga tegeleva ettevõtte arendusjuht.
Pärast doktoritöö kaitsmist on Jüri Liiv töötanud põhiliselt Tartu Ülikoolis, kuid osalenud ka Eesti Maaülikooli uurimisprojektides.
Põhilised uurimisvaldkonnad:
- makromolekulid
- humiinained
- turvas (ökoloogia ja keemia)
- turbamaterjal elamute 3D-printimiseks[11][12]
- HTL (hydrothermal liquefaction) – suurte molekulide lõhkumine superkriitilises olekus
- kavitatsioon
- potsolaansed reaktsioonid.
Ta on osalenud mitmes rahvusvahelises projektis, sh Sahara taasmetsastamine (Alžeeria) ja riisitootmisjääkidest majade ehitusmaterjali loomine (Keenia)[13].
Teosed muuda
Ta on kirjutanud populaarsed "Keemia õhtuõpiku" ja "Füüsika õhtuõpiku"[14][15][16][17]; esimese eest anti Jüri Liivile riiklik teaduste populariseerimise auhind trükisõna kategoorias.
2023. aastal ilmus tema raamat "Suur rohepesu käsiraamat".[18] Raamat sai väga populaarseks ning ilmus mitmeid kiitvaid arvustusi.[19][20]. Loomulikult tekitas ta ka väga valulise reaktsiooni asjast huvitatud ringkondades. Raamatu illustreerimiseks ja infograafika kujundamiseks oli kirjastus Hea Lugu saanud toetust 4500 eurot. Nüüd nõudis Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Annely Allik algul raamatu müügilt korjamist, hiljem (kui see ei õnnestunud) teadusagentuurile viitava märke eemaldamist. Ometi oli enne toetuse saamist esitatud teadusagentuurile 4 peatükki valmiskujul, sh kaks kõige rohkem huvigruppe puudutanut: "Mets" ja "Vesinikuenergeetika". Hoolimata kriitikast (või ka tänu sellele) on raamat muutunud bestselleriks ja novembri alguses (2 kuud peale esmatrüki ilmumist anti) välja juba kolmas tiraaž, mis on ainukordne Eesti populaarteaduslike raamatute ajaloos.
Patendid muuda
- Biomassi hüdrotermilise veeldamise ja gaasistamise meetod ning süsteem (2021).
- Meetod orgaanilise mullaparandaja-täisväetise Turps valmistamiseks turba baasil tootmiseks (2018).[21]. See parandab oluliselt taimede juurdumist, taastab hävinud mulla ning võimaldab kasutada samaväärse saagi saamiseks umbes 30% vähem väetisi.
- Active optical element: e- paberi tehnoloogia Visitret (2013).
- Meetod elektreetemulsioonil põhineva aktiivelemendi materjali valmistamiseks (2006).[3]
Viited muuda
- ↑ Trapido, Isi (jaanuar 1981). "Üleliidulisel koolinoorte füüsikaolümpiaadil esikohad võitnud Tallinna 1. Keskkooli õpilased Jüri Liiv 10. ja Jaan Kalda 9. klassist". Kodumaa.
- ↑ "Eesti sai mälumängumeistri". Postimees. 17. aprill 2006.
- ↑ 3,0 3,1 . ETIS. (2022, 11. november). Eesti Teadusinfosüsteem.
- ↑ . ETIS. (2022, 11. november). Eesti Teadusinfosüsteem.
- ↑ Liiv, Jüri (26. veebruar 2020). "Vargamäe mürgine pärand". Postimees.
- ↑ "Jüri Liiv: miks Suurtele Juhtidele teadus ei meeldi?". Postimees Teejuhid. 18. märts 2023.
- ↑ Liiv, Jüri (25. jaanuar 2002). "Kapitalism - see on kolmikliidu võim pluss kogu maa internetiseerimine | AM.ee". Arvutimaailm.
- ↑ "Tänatakse Külatee programmi läbiviijaid | Riigikantselei". riigikantselei.ee.
- ↑ "Internetipunktide arv kahekordistus aastaga". Delfi. 29. august 2002.
- ↑ Ojakivi, Mirko (22. detsember 2010). "Eesti firma tegi valmis kõikvõimsa e-paberi". Eesti Päevaleht.
- ↑ Sillamaa, Heelia (2. juuni 2018). "Tartu teadlaste loodud uudsest turbamaterjalist saaks ühe päevaga maja printida". Majandus Postimees.
- ↑ Kallas, Riina (1. märts 2017). "Turbast majad: kas tõesti meie tulevik?". Ajakiri Director.
- ↑ Hellerma, Juhan (23. august 2022). "Eesti teadlaste abiga kerkivad Keenias riisituhast elumajad". ERR Novaator.
- ↑ Kikas, Jaak (1. jaanuar 2022). "Õhtud füüsika lähistel". Akadeemia : Eesti Kirjanike Liidu kuukiri.
- ↑ Martinson, Jaan (13. jaanuar 2022). "RAAMATUBLOGI: Füüsika õhtuõpik. Kõik maailmast, mida ei loonud piiratud kitsekarjuste jumal". Eesti Päevaleht.
- ↑ Sinijärv, Karl Martin (24. september 2021). "Sinijärv soovitab raamatut, mille lugemisest loksub maailmapilt palju paremini paika". Postimees Raamatud.
- ↑ Altosaar, Aimar (23. detsember 2021). "Füüsikaõpik, mis aitab mõnusalt õhtut veeta". Postimees Kultuur.
- ↑ "Rohepöörde-skeptiline rahvaraamat ajas teadlased tülli" ERR Novaator, 18. oktoober 2023
- ↑ "ARVUSTUS ⟩ Roheummiku kokkuvõtteraamat – tumedam kui tuhat Thunbergi". Arvamus. 6. september 2023. Vaadatud 21. novembril 2023.
- ↑ "ARVUSTUS | Rohepöörde valed said paljastatud: see on planeedi loodust hukutav ettevõtmine!". Maaleht. Vaadatud 21. novembril 2023.
- ↑ Raudvere, Rein (29. märts 2017). "Eestlase turps tahab maailma vallutada". Maaleht.