Eesti Kolhoosiehitus

"EKE" suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit EKE (täpsustus).

Eesti Kolhoosiehitus (lühend EKE) asutati kolhooside algatusel 1962. aastal kui majanditevaheline ettevõte Eesti NSV Kolhoosidevaheliste Ehitusorganisatsioonide Vabariiklik Nõukogu. Nimi muudeti EKE-ks aastal 1972. Seoses omandireformiga taasriigistati ja erastati EKE süsteemi ettevõtted, eramud ja muud hooned ja käitised.

EKE süsteem ehitas kolhooside ja teiste põllumajandusettevõtete tellimusel mitmesuguse otstarbega ehitisi. Koondisse kuulusid rajoonide kolhoosidevahelised ehituskontorid (KEK-id), ehitusmaterjalitehased ja muud asutused. Töötajaid oli kogu EKE süsteemis kuni 20 000. Peakontor oli Tallinnas aadressil V. Kingissepa 12.

EKE ehituskontorite juures tegutsenud projekteerimisgruppide baasil loodi EKE Projekt, mille filiaalid asusid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Paides.

Kolhoosides loodi Eesti külaehituse programmi raames maaelamukooperatiivid.

Johannes Hint töötas välja ehitusmaterjali, silikaltsiidi, millest hakati EKE süsteemis tegutsevates Paliveres ja Aravete tehases tootma ehitusplokke. Nendest oli hõlpus kiiresti maju ehitada ning suurem osa EKE ehitatud tüüpprojektiga väikemaju ja kahe- ja kolmekorruselisi korrusmaju on ehitatud silikaltsiidist. Kuna EKE-l ehitamisel limiite ei olnud, võis ehitada nii palju, kui soovijaid elamispinnale oli. (Sirp 2008) Peale tüüpprojektide ehitati kolhoosidesse ka eriprojektidega ühiskondlikke hooneid, millest paljud said arhitektuuripreemiaid ja on kantud ka moodsa arhitektuuri rahvusvahelisse nimekirja DOCOMOMO.

EKE-l olid ka elektri- ja elektroonikaettevõtted (Estron, EKE Elekter, EKE Elektroonika).

Taasriigistamine ja erastamine

1980. aastatel hakkasid paljud EKE süsteemi organisatsioonid looma ühisfirmasid ja aktsiaseltse. 1980. aastate teisel poolel moodustas EKE koos soomlastega Tallinnas NSV Liidu esimese ühisfirma ES Sadolin.

1991. aasta omandireformi seadus nägi ette, et varem riigi poolt kooperatiivsetele, riiklik-kooperatiivsetele ja ühiskondlikele organisatsioonidele tasuta üle antud vara tagastatakse Eesti Vabariigile (vara taasriigistamine).

Eesti NSV Ülemnõukogu võttis 4. juunil 1991 vastu kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise seaduse, millega määrati, millise korra alusel taasriigistamine toimub. Seaduses fikseeriti põhimõte, et pärast taasriigistamist on EKE süsteem täieõiguslik peremees selle vara suhtes, mis jääb pärast taasriigistamist nende omandusse. Seaduses anti üheksakuuline tähtaeg, mille jooksul tuli taasriigistamise etapp tuleb lõpule viia. 8. oktoobril 1992 kinnitati inventeerimise keskkomisjonid taasriigistatavate ja erastatavate varade kindlaksmääramiseks. EKE süsteemi inventeerimist juhtisid Ehitusministeerium ja Kaubandusministeerium. 1992. aastal kuulusid EKE süsteemi AS Eesti Külaehitus, EKE Liit, AS Haapsalu KEK, OÜ Harju KEK, Hiiumaa KEK, Jõgeva KEK, OÜ Viruehitus, Mõigu KEK, AS Paide KEK, AS Põlva KEK, AS Pärnu KEK, Rakvere KEK, OÜ Rapla KEK, Saare KEK, Tartu KEK, Elva KEK AS TEK, OÜ Viljandi KEK ja AS Võru KEK, Aravete KETE, AS Palivere EMT, Teadus-tootmiskoondis Desintegraator ja nende allorganisatsioonid.

Eesti Vabariigi valitsusel oli õigus teha EKE süsteemi organisatsioonidele põhivahendite müümisel, mahakandmisel ja muude tehingute puhul erandeid.

Pärast taasriigistamist erastasid EKE süsteemi aktsiaid peamiselt KEK-ide juhid. Näiteks "Koit Uus ostis Haapsalu KEKi osakutest 75% kokku ja sai suuromanikuks Uuemõisa Investis, kellele kuulus viiendik EKE Investist. Samas anti nn keskuse juhtidele võimalus osta kokku 10%. Edasi ostis näiteks Jaan Kabin aktsiaid kokku ja ka kümnekordse hinnaga." 1992. aastal läks ES Sadolinis 10% osalus osaühingu Kilv kätte. Mõne aastaga jäi Kilvas alles kaks osanikku: Jaan Kabin ja Avo Lillemäe, kes on praegu tuntud kui Lemminkäinen Eesti juhatuse esimees. 2004. aastal kuulus Kabinile 6 ja Lillemäele 4% ES Sadolini aktsiatest. Kilv aga saadeti likvideerimisele. (Äripäev 2004)

Välislingid

• Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadus 13. juuni 1991
• Ülemnõukogu otsus "Omandireformi aluste seaduse" rakendamise kohta 28. juuni 1991
• Seadus kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta
• Seaduse "Kooperatiivsete, riiklik-kooperatiivsete ja ühiskondlike organisatsioonide vara taasriigistamise ja erastamise kohta" kohustatud subjektide investeerimise korra kinnitamise kohta Riigivaraameti 08. oktoobri 1992 määrus nr 129
• Jaan Kabin - õnneliku käega investeerija Äripäev, 24. mai 2004
• Arhitekt lennutab rahva Haanjamaa kohale Maaleht, 27. jaanuar 2005
• Eesti kolhoosiehituse fenomen Reet Varblane. Sirp, 22. veebruar 2008