Isad ja pojad
"Isad ja pojad" (vene keeles "Отцы и дети") on vene kirjaniku Ivan Turgenevi romaan, mida on nimetatud ka esimeseks vene nüüdisromaaniks. Romaani kirjutas Turgenev aastatel 1860-61 ning see ilmus 1862. aastal.
| Isad ja pojad | |
|---|---|
 "Isad ja pojad", teise trüki tiitelleht (1880) | |
| Originaali pealkiri | Отцы́ и де́ти |
| Autor | Ivan Turgenev |
| Tõlkija | Marta Sillaots |
| Päritolumaa | Venemaa |
| Keel | vene |
| Žanr | romaan |
| Kirjastaja | Русский вестник |
| Ilmumisaeg |
1862 (originaal) 1936 (eesti keeles) |
| Lehekülgi | 157 |
| ISBN | ISBN 9789985312698 |
Ajastu taust muuda
Romaani tegevus algab pool aastat enne seda, mil Londonis ilmus Charles Darwini evolutsiooniõpetuse teos “Liikide tekkimine”. Kaks aastat varem oli Aleksander II loonud töörühma, mis valmistas ette pärisorjuse kaotamist Venemaal. Romaani “Isad ja pojad” käsikiri valmis 1861. aasta kesksuvel, mil keisri manifesti teatavakstegemisest oli möödunud umbes neli kuud. Samal ajal kirjutas Turgenev oma sõbrale Pavel Annenkovile, kuidas talupojad saavad kogu asjast aru vaid niipalju, et ihunuhtlust enam pole.
Romaani tegelaste, kahe eakaaslase murdeiga jääb 1848. aasta uue Kolmanda Prantsuse revolutsiooni aegadesse, nende ülikooliõpingud aga perioodi, mil Venemaa väljus Nikolai I süngest seitseaastakust (1848–1855). [1]
Sisu muuda
Romaani peategelased on meditsiinitudeng Jevgeni Bazarov oma sõbra, äsja Peterburi ülikooli lõpetanud Arkadi Kirsanoviga. Kirsanov usaldab Bazarovi arvamusi ning oma nägemust oludest otseselt ei avalda. Uuendusmeelsetele noortele ehk poegadele vastandub ortodoksne vanem põlvkond ehk isad, keda esindavad mõisnik Nikolai Kirsanov ja tema vend Pavel ning jumalale ja pojale pühendunud erruläinud sõjaväekirurg, orjapidajast mõisnik Vassili Bazarov.
Jevgeni Bazarov kohtub kuberneri ballil Anna Odintsovaga, kellesse armub, aga ei leia neiu poolehoidu. Bazarov ja Kirsanov sõidavad poega igatsevate vanemate juurde Bazarovite mõisa, kuid ei suuda seal leppida nende iganenud ja vananenud mõtteviisidega. Noored kohtuvad seejärel Kirsanovite mõisas Arkadi vanematega ning Bazarov satub nendega konflikti. Jevgeni Bazarov kohtub Anna Odintsovaga ja vabandab oma varasema tunnete avaldamise pärast. Anna võtab vabandused vastu. Jevgeni lahkub lõplikult Arkadist ning jääb oma vanemate juurde. Ta aitab oma kirurgist isa haigete ravimisel, kuid nakatub tüüfusesse surnud isiku lahkamisel ning sureb veremürgistusse. Enne surma kutsub ta Anna enda juurde, kelles ärkab lõpuks inimsus ja julgus tunnistada oma tundeid, olgugi et liiga hilja.
Kui romaan algab rõõmsa, kuid samas nukra ootusega, kus vanemad ootavad oma armastatud poega, siis lõpeb see südantlõhestava stseeniga, kus kaks vanainimest tulevad poja hauale.
Ilmunud Eestis muuda
- 1936, Tartu, kirjastus Loodus, tõlkinud Marta Sillaots
- 1949, Tallinn, kirjastus Ilukirjandus ja Kunst, tõlkinud Marta Sillaots
- 1991, Tallinn, kirjastus Eesti Raamat, tõlkinud Marta Sillaots ja Evi Puskar
- 2007, Madrid, sari Romaaniklassika, tõlkinud Marta Sillaots ja Evi Puskar
Lavastused Eestis muuda
- 1985, Eesti Draamateater, lavastaja Raivo Trass
- 2002, Tallinna Linnateater, lavastaja Adolf Šapiro