Ortodoksia
 |
See artikkel räägib ortodoksiast kõige üldisemas mõttes; kristliku õigeusu kohta vaata artiklit Õigeusk |
Ortodoksia ehk ortodokssus ehk õigeusklikkus (kreeka keeles orthodoxía sõnadest orthós 'õige' ja dóxa 'õpetus', 'austamine') on kõige üldisemas mõttes traditsioonilisest õpetusest, ideoloogiast või teguviisist kinnipidamine ning vastandub heterodoksiale. Ortodoksia kandjaid nimetatakse ortodoksideks.
Selles artiklis on vaidlustatud väiteid. Artikli sisu võib olla väär. |
Kristliku kiriku ortodokssusRedigeeri
Kristlik kirik on pidanud endale tunnuslikuks ortodokssust – ketserlike õpetuste hülgamist ja õigest õpetusest kinnipidamist. Kristluse algaegade ühtset kirikut nimetati ortodoksseks ja katoolseks. Pärast suurt kirikulõhet on esimene nimetus tavakasutuses kinnistunud õigeusu kirikule ehk ortodoksi kirikule, teine katoliku kirikule, kuigi mõlemad pretendeerivad nii ortodokssusele kui ka katoolsusele. Sõna "ortodoksne" kuulub peale õigeusu kirikute ka mitme muu idakiriku ametliku nime koosseisu.
Luterlik ortodoksiaRedigeeri
Üht luterluse konservatiivset suunda nimetatakse luterlikuks ortodoksiaks.
Ortodoksne judaismRedigeeri
Üht tänapäeva judaismi suunda nimetatakse ortodoksseks judaismiks.
Budistlik ortodoksiaRedigeeri
Ajalooliste ürikute kohaselt 500 virgunu poolt õigeks virgumisõpetuseks tunnistatud õpetust esindab budismis theravaada koolkond.[1]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Vinaya Piṭaka II (Cullavagga). London: PTS. Lk 139.