Impulsimoment
Impulsimoment ehk pöördeimpulss ehk liikumishulga moment on mehaanikas dünaamiline suurus, mis on seotud pöördliikumisega.[1]
Impulsimomendi tähis on ja mõõtühik njuutonmeetersekund (n·m·s).
Punktmassi impulsimoment
muudaPunktmassi impulsimoment koordinaatide alguspunkti suhtes on
kus r on osakese kohavektor, v kiiruse vektor, m mass ja p = mv impulss. × tähistab vektorkorrutist. Impulsimoment fikseeritud punkti r0 suhtes on
Näiteks nurkkiirusega ω piki ringjoont raadiusega r tiirleva punktmassi impulsimomendi moodul on
Osakeste süsteemi impulsimoment
muudaPaljudest osakestest koosneva süsteemi koguimpulsimoment on osakeste impulsimomentide summa:
kus ri on i-nda osakese kohavektor, vi selle kiirus ja mi selle mass. (Σi tähistab summat üle kõigi osakeste.)
Impulsimoment ja massikese
muudaOsakeste süsteemi jaoks on tihti otstarbekas vaadleda impulsimomenti süsteemi massikeskme
suhtes, kus
tähistab süsteemi kogumassi. Nende suuruste abil saab süsteemi impulsimomendi jagada kahte ossa
kus V = dR/dt on massikeskme liikumise kiirus ja
on impulsimoment taustsüsteemis, kus massikese on paigal, ent kirjeldab seega süsteemi "sisemist" impulsimomenti. Suurus R × M V kirjeldab aga massikeskme liikumisest tingitud impulsimomenti.
Jäiga keha impulsimoment
muudaNurkkiirusega ω ümber oma sümmeetriatelje pöörleva jäiga keha impulsimoment on
kus I on keha inertsimoment vaadeldava sümmeetriatelje suhtes.
Impulsimomendi jäävus
muudaKui osakesele mõjub jõud F, siis on impulsimomendi muutumise kiirus võrdne jõumomendiga M = r × F:
Osakeste süsteemi koguimpulsimoment on võrdne süsteemile mõjuvate väliste jõudude momentide summaga:
Seega isoleeritud süsteemis, väliste jõudude puudumisel, on osakeste süsteemi koguimpulsimoment jääv – viimane väide väljendab impulsimomendi jäävuse seadust.
Tuginedes Noetheri teoreemile saab impulsimomendi jäävuse järeldada ruumi isotroopsusest, st asjaolust, et ruum on igas suunas ühesugune.
Impulsimoment relatiivsusteoorias
muudaRelatiivsusteoorias kirjeldab impulsimomenti impulsimomendi 2-vorm r ∧ p, kus r on osakese kohavektor aegruumis ja p on energia-impulsi 4-vektor ning ∧ tähistab väliskorrutist. Et impulsimoment on Noetheri teoreemi kaudu seotud ruumi isotroopsusega, siis pole see kõverates aegruumides üldjuhul jääv.
Impulsimoment kvantmehaanikas
muudaKvantmehaanikas saab impulsimoment võtta vaid diskreetseid väärtuseid, mis on taandatud Plancki konstandi poolarv kordsed. Samuti pole impulsimomendi suund kvantmehaanikas määratud – kvantsüsteemi jaoks saab korraga täpselt määratud olla vaid impulsimomendi projektsioon ühele fikseeritud teljele.
Kvantmehaanikas kirjeldatakse vaadeldavaid suurusi olekuvektoritele mõjuvate operaatorite abil. Orbitaalset impulsimomenti kirjeldab impulsimomendi operaator
mis on koordinaatesituses kujul
kus on nabla-operaator. Orbitaalne impulsimomendi (projektsiooni) väärtused saavad olla vaid täisarv kordsed.
Lisaks viimasele võib osake omada ka sisemist impulsimomenti ehk spinni, mille väärtused võivad olla poolarv kordsed. Spinni kirjeldatakse vastava spinni operaatorga S. Spinniga osakese koguimpulssi kirjeldab operaator
Impulsimomendi operaatori komponentide vahel kehtivad kanoonilised kommutatsiooniseosed
kus εlmn on (täielikult antisümmeetriline) Levi-Civita sümbol ja on kommutaator. Neid seoseid rahuldavad eraldi ka L ja S komponendid.