Ava peamenüü

Massikese ehk inertsikese on punkt, mis iseloomustab kogu keha massi keskmist asukohta.

Massikeskmes lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged.[viide?] Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset.

DefinitsioonRedigeeri

Kogumassiga   osakeste süsteemi massikese   on osakeste kohavektorite   kaalutud keskmine, kus kaaludeks on osakeste massid  : [1]

 

Juhul, kui keha massijaotus on pidev, siis tuleb summa asendada integraaliga:

 

kus   on keha tihedus punktis  .

NäiteidRedigeeri

  • Kahe võrdse massiga keha massikese asub neid kehi ühendava lõigu keskpunktis.
  • Ühtlaselt jaotunud massiga kera massikese asub kera keskpunktis.
  • Ühtlase massijaotusega kolmnurga massikese asub selle kolmnurga mediaanide lõikumispunktis.

OmadusedRedigeeri

Newtoni II seadusRedigeeri

Newtoni II seadus osakeste süsteemi või mõõtmetega keha jaoks on esitatav kujul

 

kus   on süsteemile mõjuv resultantjõud ja   massikeskme kiirendus. See väide kehtib tänu Newtoni III seadusele.

Antud väide toetab arusaama, et osakeste süsteem või mõõtmetega keha käitub nagu keha, mille mass on koondatud massikeskmesse.

ImpulssRedigeeri

Osakeste süsteemi koguimpulss on

 

kus   on massikeskme liikumise kiirus. Newtoni II seadus ajas muutuva kogumassiga osakeste süsteemi jaoks ütleb, et koguimpulsi muutumise kiirus on võrdne süsteemile mõjuva resultantjõuga:

 

ImpulsimomentRedigeeri

Süsteemi koguimpulsimoment   on alati jaotatav massikeskme liikumisest tingitud impulsimomendiks   ja impulsimomendiks  , mis on tingitud keha pöörlemisest ümber massikeskme,:

 

Kineetiline energiaRedigeeri

Analoogselt võib süsteemi kogu kineetilise energia   jagada alati massikeskme liikumisest tingitud kineetiliseks energiaks   ja kineetiliseks energiaks  , mis on tingitud osakeste liikumisest massikeskme suhtes:

 

  füüsikaline sisu sõltub üldjuhul vaatlusalusest probleemist. See võib olla näiteks keha pöörlemise või osakeste termilise liikumise kineetiline energia.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Saveljev, I. (1978). Füüsika üldkursus I. Tallinn: Valgus. lk 95