Ava peamenüü

Hillar Saha (eesnimed kuni 1937 Hilarius Valerius Fernandus; perekonnanimi kuni 1939 Sakaria, ka Sakaria-Sakarius; 29. november 1899 Tallinn12. november 1981 Tallinn) oli Eesti muusikateadlane ja helilooja.[1]

EluluguRedigeeri

Hillar Saha oli kaupmehe poeg.[1]

Lõpetas 1917 Tallinna Nikolai Gümnaasiumi, õppis 1917–1918 Petrogradi Ülikoolis ja 1918 Tartu Ülikoolis keemiat.

Õppis iseseisvalt esperanto keelt ning omandas 1922 Helsingis Soome Esperanto Instituudi juures vastava diplomi.

Lõpetas 1931 Tallinna Konservatooriumi oreli ja kompositsiooni erialal.

Oli 1917–18 Petrogradis Tentelevi keemiatehase ametnik, 1919 Vabadussõjas, 1919–1923 Tallinnas Kaitseministeeriumi, 1923–1926 Haridusministeeriumi ja aastast 1926 AS Balti Puuvillavabriku ametnik (ühtlasi töötas 1922–1924 ka Tallinna Rahvaülikooli psühholoogialaboris), 1944 Teatri- ja Muusikamuuseumi teadussekretär, 1945–1947 peavarahoidja, 1947–1981 Tallinna Linnamuuseumi teadur.[1]

LoomingRedigeeri

Uurinud Eesti muusika ajalugu, koostanud koolilaulikuid (nootidega). Loonud ka kantaate, koorilaule ja kammerteoseid. Kuulus aastast 1932 Eesti Akadeemilisse Helikunstnike Seltsi, sh aastast 1933 seltsi infokeskuse koosseisu ja aastast 1934 ka muusikateaduse sektsiooni, oli seltsi mitme väljaande (Eesti muusikaalmanak I, 1934 jmt) koostanud ja autor.

Eesti esperantistide ajakirja Informoj de Esperanto-Asocio de Estonia vastutav toimetaja (1922–1931), osales 1925 Eesti Esperanto Instituudi asutamises, aastani 1941 aktiivne esperanto propageerija. Tõlkis eesti ilukirjandust (Mats Traadi "Tants aurukatla ümber", Erni Krusteni "Okupatsioon") esperanto keelde.[1]

TeoseidRedigeeri

  • Esperanto liikumisest Eestis. Tartu 1933
  • Ülevaade Eesti muusikaasutistest, -ettevõtetest, -tegelastest. // Eesti muusikaalmanak I. Tallinn 1934
  • Kümme aastat Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi tegevusest. // Eesti muusikaalmanak I. Tallinn 1934
  • Eesti muusikaajaloo lugemik I. Tallinn 1934
  • Eesti muusikaajaloo lugemik II. Tallinn 1940
  • "Vana Tallinna noodikirjandusest – trükkimine, kirjastamine, levitamine". Tallinn 1945
  • "Peeter I maja-muuseum". Tallinn 1969. Uustrükid 1973, 1975, 1982
  • "Muusikaelust vanas Tallinnas". Tallinn 1972
  • "Дом-музей Петра I". Tallinn 1977

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

PersonaaliaRedigeeri

  • Karl Laane. "Hillar Saha – juubilar". // Sirp ja Vasar nr 48, 29. november 1974. Lk 12
  • Eesti muusika biograafiline leksikon. Tallinn 1990. Lk 220
  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944, 3. köide. Tartu 1994. Lk 489
  • EE 14. Lk 452
  • Avo Hirvesoo. "Mitmekülgne Hillar Saha". // Teater. Muusika. Kino 1/2000. Lk 55–58

VälislingidRedigeeri