Herta Müller

Herta Müller (sündinud 17. augustil 1953 Rumeenias Timiși maakonnas Niţchidorfis) on Rumeenia päritolu saksa kirjanik, 2009. aasta Nobeli kirjandusauhinna võitja.

Herta Müller
Sünniaeg	17. august 1953 (69-aastane)
Autasud	Nobeli kirjandusauhind
Autogramm

Herta Müller (2019)

Elulugu

Müller sündis Lääne-Rumeenias Banaadis külas, mis kuni 1980-ndateni oli saksakeelne küla. Rumeenia keelt õppis ta alles algkoolis. Ta õppis Timişoara ülikoolis germanistikat ja rumeenia kirjandust.

Müller alustas tööd tehases tõlgina, aga vallandati 1979, kui ta keeldus Securitatega koostööd tegemast. Seejärel töötas ta lasteaias ja andis saksa keele eratunde.

1985 lükati tagasi tema palve asuda elama Lääne-Saksamaale. Siiski sai ta kaks aastat hiljem selle loa. Ta asus koos oma abikaasaga elama Lääne-Berliini, kus nad elavad tänapäevani. Pärast emigreerumist töötas ta nii Saksamaa kui välismaa ülikoolides lektorina.

1995 valiti ta Saksa Keele ja Luule Akadeemiasse ja sellele järgnesid teised auametid. 1997 loobus ta kohast PEN-klubis protestiks Ida- ja Lääne-Saksamaa PEN-klubide ühendamise vastu.

Looming

Herta Müller esinemas Eesti Rahvusraamatukogus 16. aprillil 2011
Foto: Ave Maria Mõistlik

Herta Mülleri esimene romaan "Niederungen" ilmus tsenseerituna 1982. aastal Rumeenias saksa keeles. See käsitles elu saksa kultuuri mõju all olevas Banaadis lapse pilgu läbi. Tema ülejäänud teosed on mõeldud täiskasvanutele. Peaaegu kõik tema teosed käsitlevad sakslaste elu Rumeenias, neile osaks saavaid alandusi ja nende katseid emigreeruda. Müller on olnud viljakas kirjanik, keskmiselt igal aastal ilmub temalt uus teos. Aastal 1986 ilmus "Der Mensch ist ein großer Fasan auf der Welt", 1993 "Der Wächter nimmt seinen Kamm", 1996 "Herztier" ja 2003. aastal "Der König verneigt sich und tötet".

Teosed eesti keeles

• "Südameloom" ("Herztier"). Saksa keelest tõlkinud Vilma Jürisalu. Sari Nobeli laureaat, Eesti Raamat, Tallinn 2010, 176 lk; ISBN 9789985657904
• "Hingamise kiige" ("Atemschaukel"). Saksa keelest tõlkinud Tiiu Relve. Sari Ajavaim, Koolibri, Tallinn 2010, 240 lk; ISBN 9789985026366

Tunnustus

• 1994 – Kleisti auhind
• 1997 – Grazi kirjandusauhind
• 1999 – Franz Kafka auhind
• 2002 – Carl Zuckmayeri medal
• 2009 – Nobeli kirjandusauhind

Välislingid

• Mari Peegel. Erilise keele ja mäluga naine: nobelist Herta Müller epl.ee, 9. oktoober 2009
• Maimu Berg. "Herta Müller – viienda saksakeelse kirjanduse esindaja", Eesti Ekspress, 18. oktoober 2009
• Ave Mattheus. Massidele tundmatu, asjatundjatele suur kirjandus, Sirp, 30. oktoober 2009
• Herta Müller: mul on olnud nii palju õnne!, epl.ee, 7. november 2009
• Heli Mägar, "Nobeli kirjandusauhind Ida-Euroopa diktatuuri läbivalgustajale Herta Müllerile", Looming 2010, nr 1, lk 140–142