Helli Sisask
Helli Sisask (neiuna Helli Põld; sündinud 24. veebruaril 1945 Tallinnas) on eesti kunstiajaloolane.
Ta lõpetas 1963. aastal Tallinna 21. Keskkooli. Aastatel 1963–1964 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu, jätkas aastal 1964 õpinguid Leningradis Ilja Repini nimelises Maali-, Skulptuuri- ja Arhitektuuriinstituudis, lõpetades selle aastal 1969 kunstiteadlasena. Oli aastatel 1971–1974 sealsamas aspirantuuris ja kaitses 1975. aastal väitekirja "Эстонская иллюстрация к поэзии" ("Eesti illustratsioon luulele", juhendaja Jossif Brodski) ning sai kunstiteaduse kandidaadi kraadi.
Ta oli aastatel 1969–1971 ja 1974–1983 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi lektor, aastatel 1983–1995 samas dotsent (aastatel 1986–1994 kunstiajaloo ja esteetika kateedri juhataja).
Aastatel 1995–2000 oli ta Tallinna Tehnikakõrgkoolis dotsent, 2000–2010 samas professor ning arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna dekaan.
Aastatel 1998–2008 oli ta Euroülikooli/Euroakadeemia kujunduskunsti teaduskonna õppejõud, aastast 2008 oli ta Euroakadeemia professor.
Ta on uurinud raamatugraafikat, luulekogude illustratsioonidele.[1]
Isiklikku
muudaTema isa Eerik Põld oli eesti restauraator, vanaisa Harald Põld oli Kose Püha Nikolause koguduse õpetaja ja Eesti Misjoni Seltsi välismisjoni juhataja.
Tunnustus
muudaViited
muuda- ↑ Eneken Helme. "Sisask, Helli, kunstiajaloolane". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 479
Kirjandus
muuda- Eneken Helme. "Sisask, Helli, kunstiajaloolane". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 479
Välislingid
muuda- Helli Sisask Eesti Teadusinfosüsteemis