Hassaniija keel

Hassaniija keel on araabia keele murre, mis on Mauritaania araabiakeelsete elanike, enamasti beduiinide emakeel.

Hassaniija keel
Kõneldakse Mauritaania Mauritaania
Nigeeria Nigeeria
Alžeeria Alžeeria
Liibüa Liibüa
Maroko Maroko
Senegal Senegal
Mali Mali
Lääne-Sahara Lääne-Sahara
Kokku kõnelejaid 3 278 190 [1]
Keelesugulus Afroaasia keelkond [2]
Keelekoodid
ISO 639-3 mey
Hassaniija keele levikuala
Hassaniija keele levikuala

Hassaniija keelt kasutatakse harva lingua franca'na. Kirjakeelena kasutatakse araabia kirjakeelt või mõnd võõrkeelt, näiteks prantsuse keelt. Peale Mauritaania räägitakse hassaniija keelt veel Nigeris, Alžeerias, Liibüas, Marokos, Senegalis, Malis ja Lääne-Saharas.[1]


KirjaviisRedigeeri

Hassaniija tähestik ladina kirjaviisis:

a e i u aa ii uu b t th j h kh d f dh r z s sh s d t dh gh v q g k l m n h w y

Peale ladina kirja on kasutusel ka araabia kiri.[1]

SõnavaraRedigeeri

AsesõnadRedigeeri

Isikulisi asesõnu on hassaniija keeles kümme:

Ainsus

Mitmus

mina ānä (ə)hnä, nəhnä
sina naissoost (ə)nti, (ə)ntiyyä (ə)ntūmāti
meessoost (ə)ntä (ə)ntūmä
tema naissoost hiyyä, hiyä hūmāti
meessoost huwwa, hūwä hūmä

ArvsõnadRedigeeri

Näiteid hassaniija keele arvsõnadest: [3]

Üks waahid
Kaks ethneyn
Kolm ethlaathe
Neli arbᶜa
Viis khamse
Kuus sitte
Seitse isebᶜa
Kaheksa ethmaanye
Üheksa tisᶜa
Kümme ᶜashra

Keele struktuurRedigeeri

Afroaasia keelkonnale omaselt kasutatakse VSO sõnajärge. Hassaniija keeles esineb kaks dialekti, mille põhilised erinevused on foneetilised e häälikulised.

FonoloogiaRedigeeri

Tavaliselt langeb rõhk sõna viimasele silbile. Hassaniija keeles on esindatud kõik klassikalise araabia keele foneemid. Keeles on 33 konsonanti, mis omakorda jagunevad rõhulisteks ja mitte rõhulisteks. Täishäälikud jagunevad lühikesteks ja pikkadeks. Pikad vokaalid on samad, mis araabia keeles (a, i, u ), ning lühikesi vokaale on vaid üks rohkem (a, i, u, ə). [4]

Vokaalid [5]Redigeeri

Pikad Lühikesed avatud silbid Suletud silbid
/ī/ /i/ /ə/
/ū/ /u/
/ā/ /a/ /a/

Konsonandid [5]Redigeeri

velariseering labiaalne alveolaarne prepalataalne Postpalataalne velaarne farüngaalne larüngaalne
klusiilid b d dY g
Helilised + b d
helitud t q
frikatiivid v z ž g h h
helilised + (y) z
helitud + s
nasaalne m n n(y)
nasaalne + m (n)
lateraalne l
tremulant r
poolvokaal w y

DiftongidRedigeeri

Neli põhilist diftongi hassaniija keeles on /ay/, /aw/, /iy/ ja /uw/. [5]

MorfosüntaksRedigeeri

TulevikRedigeeri

Tulevikku väljendatakse muutumatu partikli lāhi abil (lāhi ngīs nwākšōṭ əš-šhaṛ əd-dāxəl – Ma lähen järgmisena Nouakchotti).[5]

EitusRedigeeri

Eitust väljendatakse fraasi abil, kui ka fraasil on kindlad kasutusalad: keelud, pärast silpe või u, halva soovi väljendamiseks ( təbki! ‘ära nuta!’) (mā-ni xāyəv ‘ma ei karda’).[5]

SuguRedigeeri

Naissoo tunnus hassaniija keeles on sõna lõpus olev morfeem -a(t). [5]

DialektidRedigeeri

Hassaniija kaks dialekti on Nemadi ja Imraugen. Nemadi dialekti räägitakse Ida-Mauritaanias, kus kõnelejateks on väikesearvulised hõimud. Neil on eri morfeemid sõnade koer, küttimine ja hobune jaoks.[1] Imraugeni dialekti räägivad paarsada kalastusega tegelevat hõimu. Imraugeni keele noorem põlvkond räägib aina enam puhast hassaniija keelt. [6]

KeelenäitedRedigeeri

Tere Hommikust! – Ish haal is-sbaah[7]

Kust Sa pärit oled? – Nte min mneyn?[7]

Näeme homme! – lle is-subh[7]

Kuhu Sa lähed? – Nte ish gaayes? [7]

Hassaniija keeles on võimalik kuulata ka piiblilugusid[8].

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Language of Mauritania Ethnologue (kasutatud september 2013)
  2. [1] Afroaasia keeled
  3. [ http://www.martindalecenter.com/Language_3_Arabic.html/prs Martindale´s Language and Translation Center ]Kasutatud oktoober 2013
  4. Hassaniya Arabic Kasutatud oktoober 2013
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Hassaniyya Kasutatud oktoober 2013
  6. Imraugen dialect/prs Imraugen dialect Kasutatud oktoober 2013
  7. 7,0 7,1 7,2 7,3 Hassaniyya lessons Kasutatud oktoober 2013
  8. http://m.globalrecordings.net/fr/language/1869