Harilik ristirohi
Harilik ristirohi (Senecio vulgaris) on korvõieliste sugukonda ristirohu perekonda kuuluv taimeliik.
| Harilik ristirohi | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Sugukond |
Korvõielised Asteraceae |
| Perekond |
Ristirohi Senecio |
| Liik |
Harilik ristirohi |
| Binaarne nimetus | |
|
Senecio vulgaris L. | |
Kirjeldus muuda
Harilikul ristirohul on sopilis-sulglõhised, peaaegu paljad lehed. Õisikus on ainult putkõied, keelõied puuduvad. Üldkatise sisemised lehed paljad, enamasti mustatipulised. Välimisi katiselehekesi on rohkesti, need on samuti mustatipulised. Taime tavaline kõrgus on 5–40 cm. Võib kõige kergemini segi minna mets-ristirohuga.
Levik ja kasvukohad muuda
Harilik ristirohi on looduslikult tsirkumpolaarse levilaga. Eestis tavaline, kasvades aedades ja põldudel umbrohuna, teeservadel ja mererannikul.[1]
Kasutamine muuda
Umbrohi. Alkaloidide senetsioniini ja senetsiini sisalduse tõttu ravimtaim, verejooksu sulgeva toimega. Õitsemisajal leidub taimes umbes 25 mg% C-vitamiini. Kariloomad harilikku ristirohtu ei söö, seemnised on aga meelepäraseks toiduks kanaarilindudele.[2]
Viited muuda
- ↑ "Senecio vulgaris - harilik ristirohi". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. 2018.
- ↑ Talts, Silvia (1978). Perekond ristirohi - Senecio. - Eesti NSV floora, 6. kd. Tallinn: Valgus. Lk 286.
Välislingid muuda
- Harilik ristirohi andmebaasis eElurikkus
