Harilik männikärsakas

Harilik männikärsakas
	; Harilik männikärsakas
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Lülijalgsed Arthropoda;
Klass	Putukad Insecta;
Alamklass	Pterygota;
Infraklass	Neoptera;
Ülemselts	Endopterygota;
Selts	Mardikalised Coleoptera;
Alamselts	Polyphaga;
Ülemsugukond	Curculionoidea;
Sugukond	Kärsaklased Curculionidae;
Alamsugukond	Molytinae;
Perekond	Hylobius;
Liik	Harilik männikärsakas;
Binaarne nimetus
	Hylobius abietis; (Linnaeus 1758)
Sünonüümid
	Hylobius (Callirus) abietis;

Harilik männikärsakas (Hylobius abietis) on putuka liik.^[1]

Levila muuda

Neid võib kohata terves Euroopas ja Aasias.

Kirjeldus muuda

Täiskasvanud mardikas on 10–12 mm pikkune ja võib elada kuni 4 aasta vanuseks. Hariliku männikärsaka pea eesosa on veninud pikaks kärsakuks, mis on varustatud haukamissuistega. Pea külge on kinnitunud ka põlvjad tundlad. Keha on kaetud pruunide ja kollakate soomustega.

Toitumine muuda

Männikärsaka mardikad toituvad enne ja pärast munemist noorte okaspuutaimede koorest, ka suuremate puude võrsetest ja pungadest. Männikärsaka mardikad teevad noortel okaspuutaimedel koort närides metsakultuuridele olulist kahju. Tõugusööm kändude juurtel on aga kahjutu või isegi kasulik, kuna aitab kaasa kändude kõdunemisele. ^[2]

Tüvekahjurina muuda

Mardikad toituvad nii elusatest taimekudedest okaspuumetsades, eelistades noori mände, kui ka surnud taimekudedest puidu ladustamisplatsidel jm, seetõttu loetakse neid taimekahjuriteks.^[3]

Teadusuuringutes muuda

Ühe Eestis läbi viidud projekti käigus püüti laboratoorsetes tingimustes uurida, kas harilik männikärsakas on võimeline seeneeoseid elujõulisena edasi kandma ehk kui oluline võib olla putuka roll näiteks istutatud taimede nakatamisel erinevate haigusetekitajatega. Sellega seoses vaadeldi patogeensete seente, juurepessu ja Diplodia sapinea, ning antagonistliku hiidkooriku eoste elujõulisust pärast hariliku männikärsaka seedetrakti läbimist.^[4]

Juurepess (Heterobasidion annosum) on seenpatogeen, mis tekitab okaspuudel juure- ja tüvemädanikku ja Diplodia sapinea on laialt levinud männi patogeen. Saprotroofsel puitulagundaval hiidkoorikul (Phlebiopsis gigantea) põhineb biopreparaat Rotstop, mida valmistatakse Soomes^[5] ja kasutatakse juurepessu biotõrjel.

Uurimise tulemused näitasid, et uuringus kasutatud seeneliigid on pärast hariliku männikärsaka seedetrakti läbimist elujõulised. Seega võib uurijate arvates, hariliku männikärsaka roll haiguste levitajana metsas ning mõju praktilisele metsamajandusele arvatust ulatuslikumgi olla.^[4]