Veerežiim

(Ümber suunatud leheküljelt Hüdroloogiline režiim)
 See artikkel räägib hüdroloogia mõistest; mullateaduse mõiste kohta vaata artiklit Veerežiim (mullateadus); taimefüsioloogia mõiste kohta vaata artiklit Veerežiim (botaanika)

Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides[1].

Veerežiim oleneb kliimast ja selle elementide (õhutemperatuuri, sademete jt) aastaajalisest muutumisest[1].

Veerežiimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul.

(Jõe) veerežiimid eri kliimavöötmetes muuda

Ekvatoriaalses kliimavöötmes on jõgede veerežiim üsna ühtlane ja vee hulk aasta jooksul sõltub lisajõgede veerežiimist. Järvedes, soodes ja põhjaveekihtides on veetase kõrge kogu aasta jooksul.

Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on suurvesi suvel, mil seal on vihmane periood, ja madalvesi talvel, kui on kuiv periood. Järvedes, soodes ja põhjaveekihtides tõuseb veetase suvel ja langeb talvel.

Troopika kliimavöötme jõgedele on iseloomulik väike vooluhulk ja madal veetase kogu aasta jooksul. Ainult ookeanilistel saartel on sademete hulk suur ja ühtlane ning jõgede veetase on kõrge kogu aasta jooksul. Veekogude veetase sõltub ka sademete hulgast.

Lähistroopika kliimavöötme jõgede veerežiim sõltub kliimatüübist. Lähistroopilise vahemerelise kliimaga aladel on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, madalvesi aga kuival ja palaval suvel. Lähistroopilise mussoonkliimaga aladel on suurvesi suvel suvemussooni ajal. Lähistroopilise mandrilise kliimaga jõgedel on veerežiim üsna ühtlane ja jõgede veetase madal. Järvede, soode ja põhjaveekihtede veetase sarnaneb jõgede omaga.

Parasvöötmes sõltub veekogude veerežiim samuti kliimatüübist. Üldiselt iseloomustab parasvöödet kevadine suurvesi, mis on põhjustatud lume sulamise tõttu, ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Talvel on tavaliselt madalvesi, sest jõed on kaetud jääga, ning suvel, kui sademete hulk on väike, kuid auramine suur. Parasvöötme mussoonkliimaga aladel sarnaneb veekogude veerežiim lähistroopilise mussoonkliimavöötme omaga.

Lähisarktilises kliimavöötmes on jõed ja järved suure osa aastast jääga kaetud. Seetõttu on veetase jõgedes ja järvedes madal ning suureneb pisut kevade lõpus lume sulamisel. Sood ja põhjavesi on külmadel perioodidel jäätunud, soojadel perioodidel aga tavaliselt sulanud.

Polaaraladel veekogud peaaegu puuduvad ja põhjaveed on jäätunud.

Mägijõgedele on iseloomulik suvine suurvesi, mida põhjustab jää sulamine kõrgete õhutemperatuuride tõttu.

Suured järved ja veehoidlad ühtlustavad jõgede veerežiimi, muutes tavaliselt suurvett madalamaks.

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 EE 10. köide, 1998.