Gustav Puu (18. märts 1901 Päite, Voka vald, Virumaa19. jaanuar 1992) oli eesti haridustegelane ja jurist.

Gustav Puu õppis usuteadust Tartu Ülikoolis, ent õpinguid jäid tiisikuse tõttu pooleli. Ta ravis ennast Taagepera sanatooriumis. Hiljem lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Võttis osa Vabadussõjast.

Alustas haridustegevust juba 1920-ndate lõpul, mil pidas Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi egiidi all loenguid ning koostas 1933. aastal Eesti Haridusliidu ülesandel kodanikuõpetuse õpiringide kava.[1] Töötas 1930-ndate keskel Tallinnas vandeadvokaadina.[2] Asutas Tallinnas nn kodukeskkooli, mis võimaldas hariduse saamist kirja teel.[3] Oli 1939. aastal Eesti Hariduse Sõprade Seltsi Poeglaste Eraprogümnaasiumi sekretär.[4] Töötas ka Haridusliidus.

Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal töötas vene keele õpetajana Jäneda põllutöökoolis. Saksa okupatsiooni ajal töötas Kuressaare maavalitsuses tervishoiu ja hariduse alal ning määrati 1942. aastal abimaavanemaks.[5]

Põgenes 1944 Rootsi koos abikaasa Meta Johanna (sündinud Jahnson) ja kahe lapsega, 16-aastase tütre Maia ja 8-aastase poja Tõnuga. Õppis Rootsis ümber raamatupidajaks ja oli tegev rootsieestlaste pagulaspoliitikas Uppsalas ja Stockholmis. Aastal 1971 asus ümber Umeåsse Põhja-Rootsis. Ta suri seal 1992. aastal.

Isiklikku muuda

Tema emapoolne onu oli kirjanik Christian Rutoff, hilisem Kristjan Rajasaare.

Viited muuda

  1. Õpiringide kavu Eesti Haridusliidult - Õpetajate Leht, 6.01.1933
  2. Kuulutus - Päevaleht, 5.11.1936
  3. Registreeriti kodukeskkool - Sakala, 14.11.1933
  4. Kuulutus - Päevaleht, 4.08.1939
  5. Saaremaal uus abimaavanem - Järva Teataja, 7.05.1942

Välislingid muuda