Gustav Puu
Gustav Puu (18. märts 1901 Päite, Voka vald, Virumaa – 19. jaanuar 1992) oli eesti haridustegelane ja jurist.
Gustav Puu õppis usuteadust Tartu Ülikoolis, ent õpinguid jäid tiisikuse tõttu pooleli. Ta ravis ennast Taagepera sanatooriumis. Hiljem lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Võttis osa Vabadussõjast.
Alustas haridustegevust juba 1920. aastate lõpul, mil pidas Tallinna Rahvaülikoolide Seltsi egiidi all loenguid ning koostas 1933. aastal Eesti Haridusliidu ülesandel kodanikuõpetuse õpiringide kava.[1] Töötas 1930. aastate keskel Tallinnas vandeadvokaadina.[2] Asutas Tallinnas nn kodukeskkooli, mis võimaldas hariduse saamist kirja teel.[3] Oli 1939. aastal Eesti Hariduse Sõprade Seltsi Poeglaste Eraprogümnaasiumi sekretär.[4] Töötas ka Haridusliidus.
Pärast Eesti okupeerimist 1940. aastal töötas ta vene keele õpetajana Jäneda põllutöökoolis. Saksa okupatsiooni ajal töötas Kuressaare maavalitsuses tervishoiu ja hariduse alal ning määrati 1942. aastal abimaavanemaks.[5]
Põgenes 1944 Rootsi koos abikaasa Meta Johanna (sündinud Jahnson) ning 16-aastase tütre Maia ja 8-aastase poja Tõnuga. Õppis Rootsis ümber raamatupidajaks ja lõi kaasa rootsieestlaste pagulaspoliitikas Uppsalas ja Stockholmis. 1971. aastast elas Umeås Põhja-Rootsis. Ta suri seal 1992. aastal.
Isiklikku
muudaTema emapoolne onu oli kirjanik Christian Rutoff, hilisem Kristjan Rajasaare.