Kusta Vesilo
Kusta Vesilo (kuni 11. aprillini 1935 Gustav Mihkelson; 17. aprill 1900 Uulu, Pärnumaa – 23. august 1969 Sydney) oli Eesti sõjaväelane (major).
Elukäik muuda
Ta jättis Vabadussõja puhkedes pooleli Pärnu Reaalkooli kuuenda klassi ning astus 11. veebruaril 1919 vabatahtlikuna Pärnu Kaitsepataljoni. 13. märtsil 1919 viidi üle Pärnu linna komandandi komandosse. 15. juulist 1919 kuni 6. augustini 1921 õppis Sõjakooli esimesel rahuaegsel kursusel jalaväe alal ning ülendati selle lõpetamisel alamleitnandiks.
Asus teenima lennuväes, kus määrati Merilennu salga nooremohvitseriks. Töö kõrvalt õppis lennuväe õppejaoskonnas lendurvaatlejate kursusel, mille lõpetas 1. jaanuaril 1923 ning sai lendurvaatleja kutse. 15. märtsist 1924 (seoses lennuväerügemendi formeerimisega) viidi üle Tartus asunud eskadrilli nr. 1 lendurvaatlejaks. 1927. aastal nimetati sama üksus eskadrilliks nr. 5, Kusta Vesilo jätkas samas teenistust lendur-vaatlejana. 15. jaanuarist 1928 viidi ta üle Lennubaasi ning määrati selle relvurohvitseriks. 1940. aastal töötas Lennubaasi adjutandina.
Pärast Nõukogude Liidu relvajõudude toetusel organiseeritud juunipööret alustas uus riigivõim Lennubaasi likvideerimist. Kusta Vesilo viidi üle Sõjavägede Staapi kindralmajor August Kasekampi käsutusse ja arvati 10. novembrist 1940 seoses eestlastest koosnevate koosseisude vähendamisega reservi.
1. märts 1942 määrasid Saksa okupatsioonivõimud ta Omakaitse Elva pataljoniülemaks, 1944. aastal juhatas Omakaitse Tartu maleva lahingpataljoni. Läks Eestist koos Wehrmachti taganevate vägedega Saksamaale, kust 1949. aastal emigreerus Austraaliasse. Rajas Sydney lähedale maasikafarmi. Lõpetas 1952. aastal Sydney Tehnikaülikooli ehitusinsenerina.
Auastmed muuda
- 5. august 1921 – ülendati alamleitnandiks
- 25. november 1925 – ülendati leitnandiks
- 18. veebruar 1931 – ülendati kapteniks
- 18. veebruar 1938 – ülendati majoriks
Tunnustus muuda
- Vabadussõja mälestusmedal
- Kotkaristi V klassi teenetemärk (21. veebruar 1940)
Kirjandus muuda
- Toivo Kitvel, Toomas Türk, Arvo Vercamer. "Põhjakotkad". Külim, Tallinn 2011.