Giovanni Battista Piranesi

Giovanni Battista Piranesi
Sündinud	4. oktoober 1720; Veneetsia, Itaalia
Surnud	9. november 1778; Rooma
Tegevusala	arhitektuur, joonestamine, kunstiteooria
Kunstivool	uusklassitsism

Giovanni Battista Piranesi (ka Giambattista Piranesi; 4. oktoober 1720 Veneetsia, Itaalia – 9. november 1778 Rooma) oli Itaalia joonestaja, graafik, arhitekt ja kunstiteoreetik.

ElustRedigeeri

Elu esimesed 20 aastat veetis Piranesi Veneetsias ning õppis oma arhitektist onu Matteo Lucchesi käe all. Onu juures õppides sai Piranesi algteadmisi ehitiste konstruktsioonidest ja joonestamisest. Need teadmised mõjutasid Piranesit kogu tema elu. Arhitektidest mõjutas Piranesit enim Andrea Palladio ja tema arhitektuuriteosed. Piranesit on suuresti inspireerinud ka arhitekt ja maalija Ferdinando Bibiena. Lisaks õppis Piranesi ka lavakujundust^[1]. Loomingu algperioodil sai Piranesi üsna palju mõjutusi ka kohalikust topograafiakunstist, mida tema ajal ennekõike viljeles Canaletto. Lisaks vaimustus ta Marco Ricci ja Giovanni Battista Tiepolo fantaasial põhinevatest ofortidest.^[2]

1740. aastal, 20-aastaselt, asus Piranesi joonestajana Rooma ning töötas Veneetsia suursaadiku Marco Foscarini palgalisena. Roomas ta ka õppis söövitustehnikat Giuseppe Vasilt. Roomas tegutsedes omandas ta arhitekti elukutse, kuigi tööd ta sel alal ei leidnud. Sellest ajendatuna avaldas ta aga 1743. aastal teose, mis sisaldas pilte Piranesi väljamõeldud hoonetest. Antud hoonete kujutamisel oli Piranesi inspiratsiooni saanud Rooma impeeriumi arhitektuurist. Paraku oli teos majanduslik ebaõnnestumine.

1744. aastal suundus Piranesi tagasi Veneetsiasse, kus ta enamik ajast töötas Giovanni Battista Tiepolo stuudios. Sel perioodil olid Piranesi ofordid üsna grotesksed: rokokoolikud vormid vaheldusid fragmentidega antiiksetest varemetest. Rooma pöördus ta tagasi 1745. aastal, ning jäi sinna elama.

Viiekümnendatel eluaastatel reisis Piranesi Lõuna-Itaaliasse, kus ta avaldas Kreeka arhitektuurist inspireeritud gravüüre. Terviseprobleemide tõttu oli Piranesi sunnitud tagasi pöörduma Rooma. Ta suri 1778. aasta 9. novembril 58-aastaselt, tegutsedes samal ajal Paestrumist äsja avastatud templite joonistamisega.^[1]

LoomingustRedigeeri

Suurema osa oma karjäärist tegi Piranesi peamiselt oforte linnavaadetest. Ta ei kajastanud ainult antiikseid muistiseid, vaid ka kaasaegseid meistriteoseid nagu Piazza Navona. Linnastseenid muudavad elavateks väikesed ja haprad, kuid kihavad figuurid.

1745. aastal valmis Piranesil teos "Carceri d'invenzione" ehk kujuteldavad vanglad. Antud teos oli tema esimene suurem saavutus, kuna tõi talle esimest korda laiema tuntuse. Tegemist oli 16 plaadist koosneva teosega ning teost peetakse ka tema meistriteoseks. Hiljem ta täiendas antud teost, muutes varjud teravamateks ja tumedamateks. Muudatused lõid teosele dramaatilise efekti, ning kaotasid valguse läbipaistvuse.^[1]

1748. aastal hakkas Piranesilt ilmuma Rooma linnavaateid (veduute) sisaldav teos "Vedute di Roma". Piranesi avaldas vaateid Roomast üksikteostena kui ka gruppidena terve oma ülejäänud karjääri. Teose objektidele oli omane teatraalsus, mille eesmärk oli vaatajates tekitada kõrget emotsionaalset taju linna ja kõige selle ümbritseva suhtes.^[2]

1750. aastatel hakkas Piranesi sügavat huvi tundma arheoloogia vastu. Sellest ajendatuna täiendas ta pidevalt oma arheoloogiateadmisi ja aastal 1756. avaldas ta teose "Le Antichità Romane de' tempo della prima Repubblica e dei primi imperatori". Teos sisaldas üle 200 pildi Rooma ehitistest, ning tõi Piranesile kaasa ülemaailmse kuulsuse. Teosest sai ka uute arheoloogiliste meetodite teerajaja. Selle teose tõttu sai Piranesist Londoni Antiikesemete Ühingu auliige, ning 1761. aastal võtsid Rooma kunstnikud ta St. Luuka Akadeemia liikmeks.

Ainsa arhitektuuritöö tegi Piranesi kardinal Giovanni Battista Rezzonico jaoks. Ta renoveeris täielikult St. Maria del Priorato kiriku. Piranesi poolt kiriku juurde kavandatud dekoratiivsed elemendid paistsid silma ennekõike originaalsuse poolest- klassikalised motiivid kombineeriti omavahel kokku mitteklassikalisel viisil, ning nende hulka lisati juurde veel teisigi elemente. Piranesi mõtles kirikule juurde ka uusi kaunistussüsteeme, ning arendas neid edasi oma uues gravüürisarjas "Diverse maniere d'adornre i cammini..." Teos ilmus 1769. aastal, ning sellest sai hiljem impeeriumi stiili eelkäija.^[1]

Viimastel eluaastatel joonistas Piranesi peamisel kujutletavaid antiikseid esemeid väljakaevamistel leitud fragmentide põhjal. Sellest suurema osa moodustasid suured vaasid ja dekoratiivsed küünlajalad. Piranesi viimase töö avaldas postuumselt tema poeg Francesco Piranesi; sellest oli suur abi Vana-Kreeka dooria templite taastamisel.^[3]

Olulisus kunstiajaloosRedigeeri

Piranesi gravüürid kujuteldavatest vanglatest on inspireerinud paljusid arhitekte, disainereid ja isegi kirjanikke. Näiteks on Jean Philippe Rameau ooperis "Dardanu" kujutatud vanglaruume just Piranesi teose "Vangid" eeskujul. Samuti on ka Harry Potteri filmides Sigatüüka kooli liikuvad trepid inspireeritud Piranesi loomingust. Tänapäeval on Piranesi mõjutusi võimalik märgata Londoni kunstigalerii Tate Modern arhitektuuris, ning Londoni maa-aluse metrooliini Jubilee Line juures.^[4] Lisaks on Piranesi looming inspireerinud ka selliseid romantistlikke kirjanikke nagu Samuel Taylor Coleridge ja Victor Hugo.^[5]

Piranesi teost "Vanglad" ("Garceri d' Invenzione") on aga peetud 20. sajandi üheks sürrealismi eeskujuks.^[6]

Samuti ka uusklassitsistlikud ja varajased romantismikirjanikud märkasid Piranesi eklektilist visiooni. Tema kunstiline väljapanek on ennekõike levinud tänu Grand Touri sooritajate kaudu, kes külastasid tema populaarseid töötubasid. Tema töid reprodutseeriti üsna suurel määral, isegi pärast tema surma. ^[7]

Piranesi Vana-Rooma veduudid mõjutasid olulisel määral ka üldist arusaama antiiksest roomast.