Eve keel
Eve keelt, mida nimetatakse ka ewe või éwé keeleks, kõneldakse Aafrikas, täpsemalt Togos ja Ghana kaguosas.[1] Eve keel kuulub Nigeri-Kordofani hõimkonda, kvaa keelkonda ja seal gbee keelte alarühma.[2] Eve keeles on esindatud Anglo (Anlo), Awuna, Hudu ja Kotafoa dialektid. Vastavalt Ethnologue’i andmetele on selle keele kõnelejaid üle 5 miljoni ning rääkijate arv kasvab.[1]
Ewe keel on Togos rahvuskeel, mida räägib 1 163 000 inimest. Lõuna-Togo piirkonnas õpetatakse eve keelt lastele algkoolis. Kesk-Togos kasutavad mitme keele kõnelejad eve keelt ka lingua franca-na. Ghanas on eve keel osa igapäevasest suhtlusest ning seda räägivad 2,25 miljonit inimest esimese keelena ning umbes pool miljonit inimest teise keelena. Ghanas õpetatakse eve keelt nii alg- kui ka põhikoolis.[3]
Eve keelt kasutatakse raadio- ja telesaadetes ning mõnes kohalikus ajalehes nii Togos kui ka Ghanas.
Eve keeles on inglise keele mõjutusi, näiteks sõnades kɔnset, ‘concert’ (kontsert) ja flawas(i), ‘flowers’ (lilled).[4]
Kirjasüsteem [3] muuda
Eve keeles on kasutusel ladina tähestik, mis sisaldab ka eve keele häälikuid. Lisaks on laenatud tähti rahvusvahelisest foneetilisest tähestikust (IPA), näiteks tähed đ, ŋ, ɔ.
A a B b D d Đ đ Dz dz E e Ɛ ε F f Ƒ ƒ G g Gb gb Ɣ ɣ H h I i K k Kp kp L l M m N n Ny ny Ŋ ŋ O o Ɔ ɔ P p R r S s T t Ts ts U u V v Ʋ ʋ W w X x Y y Z z
Arvsõnad 1–10 [5] muuda
deká – üks
eve – kaks
eto – kolm
ene – neli
ató~ – viis
adé – kuus
adré – seitse
enyí – kaheksa
enyíde – üheksa
ewó – kümme
Fonoloogia muuda
Vokaalid [3] muuda
Eve keeles on 7 oraalset ehk mittenasaalset vokaali ja 5 nasaalset vokaali.
| Oraalne | Nasaalne | |||
| Eesvokaal | Tagavokaal | Eesvokaal | Tagavokaal | |
| Kinnine | i | u | ĩ | ũ |
| Poolkinnine | e | o | ||
| Poollahtine | ε | ɔ | ɛ̃ | ɔ̃ |
| Lahtine | a | ã | ||
Konsonandid [3] muuda
Eve keele konsonantide süsteemi iseloomustab näiteks k͡p ja ɡ͡b koartikulatsioon, samuti on ka kontraste erinevate häälikutega nagu huulhääliku ehk labiaali ɸ ja labiodentaalse frikatiivi f puhul.
| Huulhäälik | Labiodentaal | Alveolaar | Retrofleks | Palataal | Velaar | Labiovelaar | Kõrihäälik | ||
| Klusiilid | helitu | p | t | k | k͡p | ||||
| heliline | b | d | ɗ | g | ɡ͡b | ||||
| Frikatiivid | helitu | ɸ | f | s | h | ||||
| heliline | β | v | z | ɣ | |||||
| Afrikaadid | helitu | ts | |||||||
| heliline | dz | ||||||||
| Nasaalid | m | ɲ | ŋ | ||||||
| Lateraal | l | ||||||||
| Kõks (ingl. k flap) | r | ||||||||
| Poolvokaalid | w | j | |||||||
Toon muuda
Eve keeles on kasutusel leksikaalsed toonid. Leksikaalne toon on iseloomuliku helikõrgusega toon, mis on sõnas määratud silbiga ja mis mõjutab oluliselt sõna tähendust. Keeles esineb kolm tooni:
-kõrge: /tó/ ‘kõrv’
-keskmine: /tō/ ‘uhmer’
-madal: /tò/ ‘pühvel’[3]
Toonide erinev kõla mängib tähtsat rolli küsimuste esitamisel. Lihtsamate eitavate ja jaatavate küsimuste puhul kasutatakse lause lõpus madalat tooni à. Näiteks Ameá lolo = "inimene on paks", aga Ameá loloà? = "Kas inimene on paks?" [6]
Grammatika muuda
Eve keel on isoleeriv keel.[3] Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad, isoleeritud tervikud.[7] See tähendab, et sõnadevahelisi suhteid on tähistatud lauses sõnajärje või partiklite abil. Enamus sõnatüved koosnevad ühest silbist moodustatud konsonandist ja vokaalist. Käänamist esineb väga harva.[3]
Morfoloogia muuda
Eve keele substantiivide morfoloogia on järgmine:
– puudub grammatiline sugu;
– kirjutamisel ei kasutata määravaid ega umbmääraseid artikleid;
– substantiividel on tavaliselt vokaalne või nasaalne prefiks, et eristada neid verbidest;[3]
– pluurali ehk mitmuse moodustamisel lisatakse sufiks -wo sõna lõppu. Näiteks ati = puu, atiwo =puud; awu = kleit, awuwo = kleidid.[8] Samas esineb keeles ka loendamatuid substantiive, millel pluural puudub. Näiteks tsi = vesi või dze = sool.[6]
Verbide ehk tegusõnade morfoloogia on järgmine:
– sõnatüved lauses ei muutu;
– verbid märgivad tegevust, olekut või omadusi, samas kui inglise keeles väljendatakse omadusi omadussõnadega.[3] Ka eesti keeles kasutatakse omadussõnu omaduste kirjeldamiseks.
– eitust märgitakse katkendlikult, st üks osa eitusest on enne verbi, teine osa tuleb osalause lõpus.[3] Mé on enne esimest verbi ja o esineb osalause lõpus (vt 2. näitelauset).[9]
kofi´ va´ afi ´ sia K. tulema koht see ‘Kofi tuli siia.’
kofi ´ me´ va´ afi ´ sia o K.NEG tulema koht see NEG ‘Kofi ei tulnud siia.’
Tüüpiline sõnajärg eve keeles on subjekt-verb-objekt (SVO).[3]
Keelenäited muuda
Neném ŋutsu ŋutasẽla ene sia wo koŋ.[10] Need neli õelat meest.
Avu du fu mcogua ga o.[11] Koer sööb konti, mitte metalli.
Leo fe atawui keke akpa.[11] Leo püksid on liiga laiad.
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 Ethnologue
- ↑ www.eki.ee/knab/keelk.htm
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 http://aboutworldlanguages.com/Ewe
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. oktoober 2017. Vaadatud 26. novembril 2013.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://www.zompist.com/niger.htm
- ↑ 6,0 6,1 http://www.peterlin.pl/ewe/grammar.html
- ↑ Fred Karlsson, Üldkeeleteadus, 2002, lk 144.
- ↑ Caesar Akuetey, A Preliminary Study of Yeʋegbe:Animist Cult Language in Eweland,Knox College, lk.86–87,https://web.archive.org/web/20131203000042/http://www.journalofwestafricanlanguages.org/Files/pdf/27-1/jwal-27-1-Akuetey.pdf
- ↑ Felix Kofi Ameka, Ewe: Its Grammatical Constructions and Illocutionary Devices, 1991, lk.64,http://pubman.mpdl.mpg.de/pubman/item/escidoc:852617:4/component/escidoc:852618/Ameka_Thesis_1991.pdf
- ↑ http://www.typecraft.org/tc2wiki/Classroom:Ewe_Noun_Phrases
- ↑ 11,0 11,1 Paul R.Kozelka, Yao Ete Agbovi, Ewe (for Togo). Special Skills Handbook. Peace Corps Language Handbook Series, , lk.13–14;lk.29–30, http://eric.ed.gov/?q=ewe+language&id=ED255040
 |
Evekeelne Vikipeedia |