Eugen Johann Alexander von Nottbeck

Eugen Johann Alexander von Nottbeck (4. august (vkj 23. juuli) 1842 Tallinn8. detsember (vkj 26. november) 1900 Tallinn) on Eesti baltisaksa jurist ja ajaloolane.[1]

Elulugu

muuda

Eugen von Nottbeck oli Eestimaa kubermanguvalitsuse sekretäri poeg.[1]

1856–60 õppis Nottbeck Tallinna Toomkoolis ja Tallinna kubermangugümnaasiumis, 1861–64 Tartu ülikoolis majandust ja õigusteadust.[1]

Eugen von Nottbeck oli 1865 Tallinnas Eestimaa Ülemmaakohtu advokaat, 1865–77 Eestimaa kubermanguvalitsuse sekretär ja 1881–86 nõunik, 1877–81 Peterburis Venemaa Siseministeeriumi ametnik, 1888–89 Läänemaa meeskohtu assessor, aastast 1890 Tallinna Linnavolikogu liige.[1]

Eugen von Nottbeck oli aastatel 1891–1900 Eestimaa Kirjandusliku Ühingu asepresident. Ta oli suur arhitektuurimälestiste kaitse entusiast ja nõudis Tallinna linnavolikogus nende mälestiste kaitse komisjoni moodustamist. Tänu selle komisjoni sihikindlusele õnnestus peatada linnamüüride ja -tornide lammutamine ning vanade majade mõtlematu ümberehitamine[2].

Ta abiellus 1872. aastal paruness Helene Girard de Soucantoniga. Abielust sündis kaks poega, tulevased Eestimaa rüütelkonna liikmed (11. märtsil 1909) Berthold Eduard Johann von Nottbeck (1876–1964) ja (25. juunil 1912) Victor Claus Johann von Nottbeck (1883–1957). Nemad olid ka ainsad von Nottbeckide suguvõsa Eestimaa liinist Eestimaa rüütelkonna liikmeteks võetud von Nottbeckid.

Teadustöö

muuda

Eugen von Nottbeck uuris Tallinna ajalugu, samuti kohaliku kunsti ja õiguse ajalugu. Osales Eestimaa Kirjandusliku Ühingu tegevuses, oli 1891–1900 selle abiesimees ja auliige, Õpetatud Eesti Seltsi auliige, Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Seltsi, Moskva Arheoloogiaseltsi, Riia Ajaloo- ja Muinasteaduste Seltsi liige. Tartu Ülikooli[3] (1892) ja Rostocki Ülikooli audoktor (1891). Üle 30 teadustrükise.[1]

Teoseid

muuda
  • Siegel aus dem Revaler Rathsarchiv nebst Sammlung von Wappen der Revaler Rathsfamilien. Lübeck, 1880
  • Die Alte Criminalchronik Revals. Reval, 1884
  • Der alte Immobilienbesitz Revals. Reval, 1884
  • Die alten Schragen der grossen Gilde zu Reval. Reval, 1885
  • Der Revalsche Gerichtsvogt und seine Protokolle von 1436 und 1437. // Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands 3 (1887)
  • Das zweiälteste Erbebuch der Stadt Reval. Reval, 1890
  • Das drittälteste Erbebuch der Stadt Reval. Reval, 1892
  • Fragment einer Revaler Chronik. Reval, 1894
  • Geschichte der Familie Zöge von Manteuffel ehstländischer Linie (kaasautor H. Zoege von Manteuffel). Reval, 1894
  • Geschichte und Kunstdenkmäler der Stadt Reval (kaasautor W. Neumann). I–III. Reval, 1896, 1899, 1904

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide, lk 24
  2. Kohlhof, Eduard, Ühe maja lugu. Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb.
  3. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Kirjandus

muuda
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide
  • Eesti biograafiline leksikon. Tartu, 1926–1929, 348–349
  • Eesti entsüklopeedia 14, 328
  • Deutschbaltisches biographisches Lexikon 1710–1960. Köln, Wien, 1977, 553
  • Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat. Dorpat, 1889, 357
  • Album doctorum honoris causa sociorumque honorariorum Universitatis Dorpatensis/Tartuensis (1803–1997). Tartu, 1997, 35
  • Album Estonorum. Tallinn, 1939 (4. trükk), 182
  • Hausmann, R. Eugen von Nottbeck. (Nekroloog). // Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat. Dorpat, 1900, 152–156
  • Diederichs, H. Eugen von Nottbeck. Nekrolog. // Sitzungsberichte der Kurlandischen Gesellschaft Für Literatur und Kunst, 1900, 35–36

Välislingid

muuda
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.