Ernst Neizvestnõi

Ernst Neizvestnõi (vene keeles Эрнст Иосифович Неизвестный, 9. aprill 1925 Jekaterinburg9. august 2016 New York[1]) oli juudi päritolu NSV Liidu ja Ameerika Ühendriikide skulptor.

Ernst Neizvestnõi saab Vladimir Putinilt Austuse ordeni (oktoober 2000)

Elukäik

muuda

Ta sündis juudi soost arsti ja lastekirjaniku peres. 1942. aastast alates õppis ta Leningradi kunstikoolis.[2] Augustis 1942 kutsuti ta Punaarmeesse. 1944. aastal võttis osa Budapesti operatsioonist. 22. aprillil 1945 sai Austrias raskelt haavata. Teise maailmasõja lahingutes üles näidatud kangelaslikkuse eest autasustati teda Punatähe ordeniga[3] ja medaliga "Vapruse eest"[4].

Aastatel 19461947 õppis Riias Läti Kunstiakadeemias, 1947–1954 V. I. Surikovi nimelises Moskva Riiklikus Akadeemilises Kunstiinstituudis ja Moskva Riikliku Ülikooli filosoofia teaduskonnas. 1955. aastal võeti ta NSV Liidu Kunstnike Liidu liikmeks.

1976. aastal emigreerus Neizvestnõi Šveitsi ja sealt edasi USA-sse.

Looming

muuda

Neizvestnõi kuulsaim teos on Prometheuse skulptuur, mis asub pioneerilaagris Artek (1966). Ta on loonud ka Nikita Hruštšovi hauasamba Novodevitšje kalmistul Moskvas.

1996 valmis tal 15 meetri kõrgune monumentaalteos "Kurbuse mask", mis on pühendatud kommunistlike repressioonide ohvritele Nõukogude Liidus ja mis püstitati Magadani.

Fakte

muuda
  • Rootsis Uttersbergis on loodud Neizvestnõi skulptuuride muuseum.
  • Mõned Neizvestnõi loodud skulptuurid Jeesusest on omandanud paavst Johannes Paulus II Vatikani muuseumi jaoks.
  • 9. aprillil 2013, kunstniku 88. sünnipäeval, avati Jekaterinburgis Ernst Neizvestnõi Kunstimuuseum.

Tunnustus

muuda

Viited

muuda
  1. Suri skulptor Ernst Neizvestnõi
  2. Kunstniku veebileht
  3. "Podvig naroda1". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2019. Vaadatud 10. augustil 2016.
  4. "Podvig naroda2". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. jaanuar 2019. Vaadatud 10. augustil 2016.
  5. "Presidendi ukaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. juuli 2012. Vaadatud 10. augustil 2016.
  6. Presidendi ukaas
  7. "VKA liikmed". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. september 2016. Vaadatud 10. augustil 2016.