Ava peamenüü

Erki Silvet (kuni 7. jaanuar 1937 Sulsenberg; 10. mai 1922 Tallinn29. september 2006) oli Eesti NSV partei- ja riigitegelane[1] ning Eesti jurist ja õiguskeele arendaja.

Ta oli Saksa teise okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 Nõukogude tagalas.[1]

Ta lõpetas 1952. aastal Tartu Riiklikus Ülikooli õigusteaduskonna.[1]

Sisukord

TöökäikRedigeeri

Tegevus NLKP-sRedigeeri

  • 1951 NLKP liige
  • 1958 lõpetas NLKP Keskkomitee Kõrgema Parteikooli
  • 1976 valiti ta EKP Keskkomitee juhtorganitesse, oli liikmekandidaat[1]

Tegevus iseseisvuse taastanud Eesti VabariigisRedigeeri

1990. aastatel oli ta justiitsministeeriumi nõunik ja juhtis ministeeriumi juures tegutsenud õigusterminoloogiakomisjoni tööd. Ajakirja Õiguskeel asutajana oli ta aastatel 19952005 väljaande peatoimetaja.

Ta osales 2000. aastal jõustunud notariaadiseaduse väljatöötamises.

Erki Silvet suri 29. septembril 2006 ja maeti 9. oktoobril 2006 Rahumäe kalmistule.[2]

ArtikleidRedigeeri

Ta on kirjutanud ja koostanud arvukaid õigusalaseid väljaandeid, peamiselt pärimisõiguse ja valimiskorra teemadel.

  • "Eesti NSV Justiitsministeerium kümnendal viisaastakul". Nõukogude Õigus 1977, nr 1

TunnustusedRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 "Silvet, Erki". Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, lisaköide. Tallinn 1978. Lk 206
  2. Haud Tallinna Rahumäe kalmistul

PersonaaliaRedigeeri

VälislingidRedigeeri