Sengbusch (vene keeles Зенгбуш, läti keeles Zengbušs) on Mecklenburgist Bartenshagenist pärit baltisaksa käsitöölise- ja aadlisuguvõsa, mis oli immatrikuleeritud Saaremaa rüütelkonda. Tänapäeval elavad suguvõsaliikmed Kanadas ja Saksamaal.

Sengbuschi suguvõsa aadlivapp

Ajalugu muuda

Suguvõsaliin algab Mecklenburgis elanud Ernst Sengbuschiga (1611−1675). Tema pojapoeg Cord Sengbusch (1700-1763) rändas 1725. aastal Riiga, kus tegutses rätsepana ja valiti Väikegildi oldermanniks; ta rajas suguvõsa Riia liini. Tema poeg Riia linnapea Alexander Gottschalck von Sengbusch (1738−1800) omandas 1796. aastal Püha Rooma keisrilt aadliseisuse. Pealiin jätkus tema vanema poja Riia vabrikant Konrad Heinrich von Sengbuschiga (1768−1849). Viimase järeltulijatest said alguse suguvõsa kolm haru. Pühalepa pastor Alexander Wilhelm von Sengbusch (1796−1882) jätkas pealiini. Tema poeg Johannes von Sengbusch (1828−1907) asus elama Saaremaale ja rajas Kaunispe liini. Ta immatrikuleeriti 1892. aastal Saaremaa rüütelkonna matriklisse; tema vend Kuressaare linnapea Konrad von Sengbusch (1831−1913) immatrikuleeriti juba 1879. aastal. Johannesest alguse saanud liin on alles tänini, tema järeltulijad elavad Kanadas. Konrad Heinrichi teine poeg õuenõunik Karl Johann von Sengbusch (1800−1893) oli Launkalne liini esiisa; see haru võeti 1877. aastal Liivimaa kubermangu aadlisuguvõsaraamatusse ja see kustus meesliinis 1919. aastal. Tema nooremast vennast Riia kaupmees Wilhelm von Sengbuschist (1802−1880) alguse saanud haru suri meesliinis välja 1996. aastal; selle esindajad võeti Liivimaa kubermangu aadliraamatusse 1895. aastal. Konrad Heinrichi noorem vend staabikapten Johann Alexander von Sengbusch (1777−1838) rajas Venemaa-Poola liini, mis eksisteeris veel XX sajandilgi. Alexander Gottschalck von Sengbuschi noorem vend Cord Jakob Sengbusch (1743−1803) siirdus Riiast Tartusse, kus ta võeti 1768. aastal kodanikuks. Tema järeltulijad elasid Tartus XIX sajandi alguseni, hiljem rändasid Tallinnasse ja XIX sajandi lõpul Riiga. See liin tõusis oma teenistuse kaudu 1882. aastal aadliseisusse ja kustus meesliinis 1945. aastal.

Suguvõsa liikmeid muuda

Sengbuschi suguvõsa mõisavaldused muuda

  • Eestimaa:
  • Liivimaa läti distrikt:
    • Inciems (Inzeem) (1834 pandi-, 1834−1840 pärusvaldus), Indrāni (Indran) (1880−1907, karjamõis), Jūdaži (Judasch) (XX sajandi algul), Knīderi (Krüdenershof) (1834 pandi-, 1834−1840 pärusvaldus), Kusa (Kussen) (1908−pärast 1909), Launkalne (Launkaln) (1844−1920), Lejzvejnieki (Gresten) (alates 1864), Lielāmuiža (Essenhof) (1806−1832, pandivaldus), Roze (Lubar) (alates 1864), Veļķi (Welkenhof) (1840−1852 ja 1861−1880), Viņkelmaņi (Winkelmannshof) (1801−1811, pandivaldus)
  • Saaremaa:
    • Karja (Karrishof) (1873−1919), Kaunispe (Kaunispäh) (enne 1892−1919), Tõlluste (Töllist) (1904−1919, Sengbuschi ja Nolckeni suguvõsa perekonnalegaat)

Vaata ka muuda

Kirjandus muuda

  • EAA, f. 1418. Perekond Sengbusch.
  • Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 434-435.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Neue Folge. Bd IX. Hamburg: 2020. Lk 375−414.
  • Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 335-341 [1].
  • Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XIII. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2002. Lk 298.

Välislingid muuda