Peep Jänes
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2018) |
Peep Jänes (sündinud 26. detsembril 1936 Rakveres) on eesti arhitekt ja üks olulisemaid modernismi viljelejaid Eesti arhitektuuri ajaloos.
Haridus muuda
Ta lõpetas 1955. aastal Tallinna 2. Keskkooli (kuldmedaliga) ning õppis aastatel 1955–1958 Tallinna Polütehnilises Instituudis ehitust ja 1958–1963 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis, mille lõpetas arhitektina.
Töö muuda
Ta tegutses peamiselt 1970. ja 1980. aastatel. Ta töötas aastatel 1963–1968 ja 1975–1993 Eesti Projektis, 1968–1975 Maaehitusprojektis ning aastast 1994 Kolde projektis.
Alates 1964. aastast on Peep Jänes Arhitektuuri Liidu liige.
Looming muuda
Peep Jänes on Eesti üks olulisemaid Nõukogude aja arhitekte, kes lõi keerulisel ajal julgeid vormilisi lahendusi. Tema arhitektuuristiil on valdavalt modernistlik.
Tema poolsada aastat kestnud loomeperioodi iseloomustavad hästi suured avalikud ehitised ja märgilise tähendusega objektid. Ta on projekteerinud üle 300 ehitise, projekti ja konkursitöö.
Peep Jänes on öelnud: "Arhitektuuri alustamine on mäng. Ma ei ole kunagi pidanud õigeks midagi kramplikult esimesest hetkest taga ajada, ikka mängid alguses ja alles hiljem läheb töö tõsisemaks."
Jänes on Pirita Olümpiaspordikeskuse arhitekt (1975–1980, koos Henno Sepmanni, Ants Raidi ja Himm Looveeriga. 1980; NSV Liidu riikliku preemia 1981 ja Rahvusvahelise Arhitektide Liidu (UIA) biennaali "Interarch 83" auhind).
Jänese projekti järgi on ehitatud Tallinnas Mustamäe mikrorajooni keskus (1963–1970, tuntud ka seal asunud Kännu Kuke restorani nime järgi).
- Dünamo tennisehall Kadriorus (1978, koos Milvi Vainikuga)
- Suusaspordibaasi Otepääl (1978, koos Tõnu Mellikuga). Hoone sulandub kuplina kuppelmaastikku
- Tamsalu kultuurimaja (1980, koos Tõnu Mellikuga)
- Kuressaare haigla juurdeehitus (1981–1993, koos Iilmar Heinsoo ja Loona Kikkasega; NSV Liidu Arhitektide Liidu diplom 1986)
- Projekteerijate maja Tallinnas Rävala puiesteel (1981, koos Arvo Niinevälja ja Mart Pordiga). Eesti üks äratuntavamaid postmodernistlikke hooneid.
- Kauplus Turist (1982, koos Henno Sepmanniga)
- Kirjanike elamu Kadriorus (1995, koos Loona Kikkasega)
- Galeriikohvik Viru tänaval (1995)
- Järvakandi Tehaste klubihoone (1986, koos Henno Sepmanniga)
- Padise keskus koos kolmekorrusteliste terrasselamutega (koos Tõnu Mellikuga, 1977; NSV Liidu Arhitektide Liidu auhind 1981 ja Eesti NSV riiklik preemia 1985)
- Kunstitegelaste ridaelamu Tallinnas Meriväljal Ranniku tee 29[1][2]
- Stockmanni kaubamaja (1993–2000, koos P. Voorega I ehitusjärgus, I. Suigusaarega II ehitusjärgus)
- Otepää suusaspordibaas perspektiivvaade [1]
- Ooperi- ja balletiteater Tallinnas [2]
- Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Projekteerijate Maja Tallinnas [3]
Muuhulgas oli ta Estonia teatri rekonstrueerimise üks arhitekte.
Lisaks on ta projekteerinud eramuid ja aiamaju.
Võistlusprojekte muuda
- Rändteater (1961, UIA võistlus Londonis)
- Mustamäe elamurajooni keskus (1964, II auhind)
- Ooperi- ja balletiteater Tallinnas Tõnismäel (1972, koos Tõnu Mellikuga, I–II auhind; 1984 koos Henno Sepmanniga, I auhind)
- Maaelamud (1973 ja 1974, koos R. Kersteniga, I ja II auhind)
- Elva vanadekodu (1977, koos Tõnu Mellikuga, I auhind)
- Kuusankoski velodroom (1989, koos Raine Karbiga, I auhind)
Isikunäitus muuda
- 2011 – isikunäitus "Peep Jänes 75" Eesti Arhitektuurimuuseumis[3]
Tunnustus muuda
- 1961 – UIA kongressil Londonis üliõpilastöö eest (koos Ilmar Puumetsaga)
- 1976 – Eesti NSV teeneline arhitekt
- 1978 – Sirbi ja Vasara arhitektuuripreemia (Tehvandi suusakeskus)
- 1981 – NSV Liidu riiklik preemia (Tallinna Olümpiapurjespordikeskus)
- 1982 – Eesti NSV aasta parima ehitise preemia (Projekteerijate Maja)
- 1983 – UIA Sofia biennaali eriauhind (Tallinna Olümpiapurjespordikeskus)
- 1985 – Eesti NSV riiklik preemia (Padise asula planeerimine ja terrassmajad)
- 1986 – Eesti NSV aasta parima ehitise preemia (Kuressaare haigla)
- 1987 – Alar Kotli arhitektuuripreemia
- 2008 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia (Raudna Põhikooli spordihoone - ajaloolise Heimtali mõisa ringtalli ja tänapäevase spordihoone meisterlik ühendamine)[4]
- 2014 – Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia (kullaprooviga loomingulise panuse eest Eesti arhitektuuri)
Pildid muuda
-
Rävala puiestee 8 Tallinnas (koos Arvo Niinevälja ja Mart Pordiga). Projekt: 1965, ehitatud: 1975–1981 -
Kauplus Turist, praegu ööklubi. Ehitatud 1982
Isiklikku muuda
Tema tütred on teatrikunstnik Pille Jänes ja sisearhitekt Signe Stokas.
Viited muuda
- ↑ Mart Kalm (2001). Kogumik "Eesti 20. sajandi arhitektuur" V. köide. Tallinn. ISBN ISBN 9985-9316-2-9.
{{raamatuviide}}: kontrolli parameetri|isbn=väärtust: invalid character (juhend) - ↑ Mart-Ivo Eller; Leo Gens; Jüri Hain; Marje Jõeste; Rein Loodus; Evi Pihlak; Inge Teder; Jaan Vares (1996). EKABL Kunst ja Arhitektuur. Tallinn.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ "Peep Jänes 75".
- ↑ Tiina Kolk (6. veebruar 2015). "Galerii ja intervjuu Peep Jänesega: modernisti loometee". Postimees KULTUUR.
Kirjandus muuda
- Juta Lutsar. "Jänes, Peep, arhitekt". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 139
- Mait Väljas, Mihkel Karu. "Arhitekt Peep Jänes". Eesti Arhitektuurimuuseum. Tallinn 2012 (tema 75. sünnipäeva puhul)[1]
Välislingid muuda
- http://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/arhitekt-peep-jaenes-maeng-on-loomingus-uelitaehtis/
- https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud%20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf
- http://estonianarchitecture.com/object/reconstruction-of-the-estonian-national-opera/
- http://www.arhliit.ee/uudised/peep-janes-75/
- https://etv.err.ee/v/5e70a78a-60fc-4afc-ac4b-fd6ef39c31f0
- https://kultuur.postimees.ee/3081275/galerii-ja-intervjuu-peep-janesega-modernisti-loometee
- ↑ Mait Väljas, Mihkel Karu (2012). Arhitekt Peep Jänes. Tallinn.