Maurice Sendak
Maurice Bernard Sendak (10. juuni 1928 – 8. mai 2012) oli Ameerika Ühendriikide illustraator ja lastekirjanik. Ta oli Poola juudi päritolu ja puutus juba lapsepõlves kokku holokaustiga.
| Maurice Bernard Sendak | |
|---|---|
| Sündinud |
10. juuni 1928 Brooklyn, New York, USA |
| Surnud |
8. mai 2012 (83-aastaselt) Danbury, Connecticut, USA |
| Haridus | New Yorgi Kunstiõpilaste Liiga |
| Tegevusala | kirjanik, illustraator |
| Tuntud teoseid | "Seal, kus elavad metsakollid" |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Populaarsuse saavutas ta 1963. aastal avaldatud raamatuga "Seal, kus elavad metsakollid" ("Where the Wild Things Are"), selle eestikeelne versioon ilmus 1989. aastal.[1] Muu hulgas on ta kirjutanud raamatud "In the Night Kitchen" ja "Outside Over There" ning illustreeninud teose "Little Bear".
2012. aastal suri Sendak südamerabandusse.
Elu ja karjäär muuda
Lapsepõlv muuda
Sendak sündis Brooklynis. Tema vanemad olid Poola juutidest immigrandid Sadie ja Philip Sendak (elukutselt õmbleja). Sendak on oma lapsepõlve meenutanud kohutava ajana, sest sel perioodil mõrvati tema kasupere holokausti käigus ning see mõjutas teda terve elu.
Raamatute vastu hakkas ta huvi tundma väga noorelt, kui pidi terviseprobleemide tõttu pikka aega voodis lebama. 12-aastaselt vaatas ta Walt Disney filmi "Fantasia" ja see ajendas teda illustreerimisega tegelema. Esimese tööotsa sai mänguasjapoes F.A.O. Schwarz, kus pidi vaateakendele kaupa välja panema. 1947. aastal avaldati esimest korda tema illustratsioonid õpikus ''Atomics for the Millions'' (õpiku autor: Dr. Maxwell Leigh Eidinoff). Enne ise lugude kirjutamist veetis ta suurema osa 1950. aastatest lasteraamatuid illustreerides.
Tema vanem vend Jack Sendak kirjutas ka lasteraamatuid ning kahele neist tegi Maurice 1950. aastatel illustratsioone.
Töö muuda
Pärast raamatu "Seal, kus elavad metsakollid" illustreerimist sai Sendak üle maailma tuntuks. Teose peategelane on poiss Max, kes on vihane õhtusöögist ilmajäämise ja varem magamamineku nõude pärast. Esmatrüki ilmumisel panid raamatu esikaanel olevad kihvadega koletised lapsevanemaid muretsema, sest need olid veidra välimusega. Varem tunti Sendaki tema illustratsioonide põhjal Else Holmelund Minariki raamatusarjast "Little Bear".
Sendak jutustas hiljem oma fänni reaktsioonist:
"Mulle saatis kauni kaardi üks väike poiss. See pakkus suurt rõõmu. Ma vastan kõikidele lastelt saadud kirjadele – mõnikord väga ruttu –, aga selle kirja kallal pusisin ma pikalt. Ma saatsin talle kaardi, kuhu olin joonistanud Metsiku Asja. Ma kirjutasin järgmiselt: "Kallis Jim. Mulle meeldis väga Sinu kaart." Hiljem sain ma ta emalt kaardi ja ta kirjutas: "Jim sõi suurest armastusest Teie kirja vastu selle ära." Arvan, et see on kõige parem kompliment, mis ma eales olen saanud. Ta ei hoolinud sellest, et pilt oli Maurice Sendaki originaalteos. Ta nägi seda, kiindus sellesse ja sõi ära."
15 aastat hiljem tegi School Library Journal lugejate seas uuringu, mille tulemusena valiti "Seal, kus elavad metsakollid" parimaks pildiraamatuks. Seda korraldanud raamatukogutöötaja täheldas, et pole kahtlustki, milline raamat võiks olla parim. Ta tõstis esile, et üks vastaja nimetas Sendaki raamatu "sissejuhatuseks tänapäeva pildiraamatutesse." Teine vastanutest iseloomustas teost kui "täpset käsitööd, täpset illustratsiooni... lihtsalt pildiraamatute etalon" ja kommenteeris, et Sendak "torkab teiste hulgast silma, sest ta on pöördeline".
Kui Sendak nägi toimetaja töölaual Isaac Bashevis Singeri esimest lasteraamatut "Zlateh the Goat and Other Stories", pakkus ta välja, et võiks raamatu illustreerida. Raamat avaldati 1966 ja seda tunnustati Newbory medaliga. Koostöö vaimustas Sendaki ja andis talle uut indu. Singeriga koostöö tegemise perioodil lausus ta irooniliselt, et lõpuks olid vanemad uhked oma esimese poja üle.
Tema 1981. aastal avaldatud raamat "Outside Over There" räägib Ida-nimelisest tüdrukust ja tema kadedast vennast.
Tunnustus muuda
Viited muuda
- ↑ Seal, kus elavad metsakollid. Vaadatud 19.04.2014.