Cesvaine vald
Cesvaine vald (läti keeles Cesvaines pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Cesvaine linnaga, Dzelzava, Sarkaņi, Arona ja Liezēre vallaga ning Gulbene piirkonna Druviena ja Tirza vallaga. Vallas elas 2016. aasta seisuga 1261 inimest.[2]
| Cesvaine vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Cesvaines pagasts | |
|
| |
| Pindala: 185,4 km² | |
Elanikke: 981 (1.01.2023)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 5,3 in/km² | |
 |
Ajalugu muuda
Cesvaine valla pindala aastal 1935 oli 62,8 km² ja seal oli 2096 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Cesvaine ja Aizkuja külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1950 sai Cesvaine külanõukogus asuv Cesvaine töölisasula staatuse, kujunedes seega linnaliseks asulaks. Ülejäänud külanõukogu maad liideti Aizkuja külanõukoguga. Aastal 1957 likvideeriti ka Aizkuja külanõukogu ja liideti Cesvaine aleviga kui Cesvaine maapiirkond. Maapiirkonnaga ühendati aastal 1961 likvideeritav Graši külanõukogu, kolhoosi Sarkanais stars maad liideti aga Sarkaņi külanõukoguga. Aastal 1975 liideti maapiirkonnaga ka likvideeritav Kraukļi külanõukogu.[4]
Aastal 1991 sai Cesvaine linnaõigused. Aastal 2009 moodustati Cesvaine linnast ja maapiirkonnast Cesvaine piirkond, aasta hiljem moodustati maapiirkonnast Cesvaine vald. 2021. aastast kuulub vald Madona piirkonda.
Loodus muuda
Tähtsamad jõed on Tirza jõgi, Kuja jõgi ja selle lisajõgi Sūla. Järvedest jäävad valda 7 ha suurune Kaulacezers, 12,3 ha suurune Kārzdaba järv, 1,8 ha suurune Lielezers, Dzelzava valla piiril asuv 6,4 ha suurune Lūši järv, 1,8 ha suurune Mucenieks, 3,3 ha suurune Zupāni järv ja 47,2 ha suurune Väike-Virāne järv.
Looduskaitse all on Strautnieki mänd ja arvukalt nimetuid põlispuid.[5]
Kaitstavad mälestised muuda
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Vēršāri muinaskalmed ehk Krākals, Sesviina muinaslinnus, Kalnieši talu elumaja, Jurguči muinaskalmed, Paukši muinaskalmed, Saulieši muinaskalmed ehk Kalmemägi, Kalnaspieķi muinaskalmed, Lucese muinaskalmed ehk Kaseküngas, Grantskalni muinaskalmed, keskaegsete kindlustiste piirkond Grūbase kants ja Lejasgalši muinaskalmed.[6]
Kohaliku kaitse all on Lauri muinaskalmed, hiiepaik Vaļģi Kuradikivi, Purgaļi muinaskalmed, Lejasgremi muinaskalmed, hiiepaik Lāgi Kirikumägi, Šķilteri muinaskalmed, Birznieki muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu, Dālderi muinaskalmed ehk kalmemägi ja Dālderi Püssirohukeldri küngas.[7]
Asustus muuda
Aastal 2011 elas vallas 1151 lätlast, 42 venelast, 16 valgevenelast, 3 ukrainlast, 3 poolakas ja 1 leedulane.[8]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[9] |
|---|---|---|
| Bebri | mazciems | |
| Boķi | mazciems | |
| Cērteles | mazciems | 14 (2007) |
| Graši | mazciems | 38 (2021) |
| Jokums | mazciems | 15 (2007) |
| Jukāni | mazciems | 27 (2007) |
| Kārkli | mazciems | 17 (2021) |
| Kārklumuiža | mazciems | 7 (2007) |
| Kārzdaba | mazciems | 21 (2021) |
| Kočkares | mazciems | 17 (2007) |
| Kraukļi | vidējciems | 108 (2021) |
| Kubas | mazciems | 7 (2007) |
| Mentes | skrajciems | |
| Miķelēni | mazciems | |
| Pavāri | mazciems | 14 (2007) |
| Rakuti | mazciems | 9 (2007) |
| Sakums | mazciems | 17 (2007) |
| Taureņi | mazciems | 13 (2007) |
| Ūbāni | skrajciems | 24 (2007) |
| Valdes muiža | mazciems | 8 (2007) |
| Vecumi | mazciems | |
| Vīboti | mazciems | 29 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
Viited muuda
- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid muuda
Cesvaine vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis