Dzelzava vald

Dzelzava vald (läti keeles Dzelzavas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Sarkaņi vallaga, samuti ka Gulbene piirkonna Tirza, Līgo ja Jaungulbene vallaga, Lubāna piirkonna Indrāni vallaga´ning Cesvaine piirkonna Cesvaine vallaga.

Dzelzava vald

läti Dzelzavas pagasts


Pindala: 122,83 km²
Elanikke: 1086 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,8 in/km²
Keskus: Dzelzava
Dzelzava parish (LocMap).png

Valla pindala on 123 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1267 inimest.[2]. Aastal 2011 elas vallas 1125 lätlast, 49 venelast, 6 valgevenelast, 2 ukrainlast, 19 poolakat ja 7 leedulast.[3] Valla halduskeskus on Dzelzava küla. Vallamaja asub aadressil Kļavu iela 4, vallavanemaks on Andrejs Jankovskis.[4]

Aastal 1935 oli Dzelzava valla pindala 59,74 km² ja seal oli 1700 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Dzelzava ja Liede külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Dzelzava külanõukoguga likvideeritav Liede külanõukogu ja Virāne külanõukogust kolhoosi «Tērauds» alad. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[6] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Vald asub osalt Vidzeme kõrgustikul, osalt aga Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht 161,6 m asub valla kirdeosas, madalaim koht (99 m) aga Liede jõe orus. Suurim jõgi on Liede. Valda jäävad 7,6 ha suurune Bakansi järv ja Cesvaine valla piiril asuvad 6,4 ha suurune Lūši järv ning 4,72 ha suurune Väike-Virāne järv. Vallas asuvad ka Zosi soo pindalaga 495 ha ja Skuķi soo pindalaga 239 ha.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Dzelzava mõisakompleks (park ja loss), Obzerkalnsi linnamägi, Griguļi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Gribažase linnamägi, Bakansi järve asulakoht ja Puntūži muinaskalmed ehk Rootsi kalmistu.[7] Kohaliku kaitse all on kirjanik Doku Atise elupaik, Strūgukalnsi keskaegne kalmistu ja Tujāni muinaskalmed.[8]

Looduskaitse all on Rubuļi mänd, Lindese tammed, Vieglītveiderese tammed, Dzelzava mõisa allee ja üksteist nimetut põlispuud.[9]

Vallas on kakskümmend üks küla. Valla keskuses Dzelzavas (vidējciems) oli 2015. aastal 371 elanikku. Sama staatusega on veel Aizpurve küla 250 elanikuga aastal 2019. Staatusega skrajciems on viis küla: Baldones 6 elanikuga aastal 2003, Birznieki 6 elanikuga aastal 2003, Gribažas, Lapenieki 10 elanikuga aastal 2007 ja Sīmašas 23 elanikuga aastal 2007. Neliteist küla on staatusega mazciems – Bakani, Bučauska 39 elanikuga aastal 2007, Grases, Jaunbakani 33 elanikuga aastal 2007, Kopupļaides 15 elanikuga aastal 2007, Krampāni, Kraujeļmi 13 elanikuga aastal 2007, Kraujveideres 14 elanikuga aastal 2007, Kroņmuiža 15 elanikuga aastal 2007, Mežļaides, Mucenieki, Padoms 20 elanikuga aastal 2007, Skutāneļmi 1 elanikuga aastal 2007 ja Tūjāni 15 elanikuga aastal 2008. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Madonas novads (vaadatud 7.12 2019)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri