Jaungulbene vald
Jaungulbene vald (läti keeles Jaungulbenes pagasts) on vald Lätis Gulbene piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Tirza, Galgauska, Līgo ja Daukstese vallaga, samuti ka Madona piirkonna Dzelzava vallaga.
Jaungulbene vald | |
---|---|
| |
läti Jaungulbenes pagasts | |
| |
| |
Pindala: 90,55 km² | |
Elanikke: 1019 (1.01.2022)[1] ![]() | |
Rahvastikutihedus: 11,3 in/km² | |
Keskus: Gulbītis | |
![]() |
Valla pindala on 90,5 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1140 inimest.[2]. Valla halduskeskus on Gulbītise küla, vallavanemaks on Aleksandrs Vasiļjevs.[3]
AjaluguRedigeeri
Jaungulbene valla alal asusid varem Jaungulbene mõisa maad. Mõisade kaotamisel kuulus sellele 12 246,28 ha maad. Valla vana saksakeelne nimekuju oli Neu-Schwanenburg. Aastal 1935 oli valla pindala 252 km² ja seal oli 4672 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Siltāji, Jaungulbene, Līgo ja Daukstese külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1956 liideti Jaungulbene külanõukoguga likvideeritav Aduliena külanõukogu.[5] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub vald Gulbene piirkonda.
LoodusRedigeeri
Suurim jõgi on Liede. Valda jäävad 1,608 km² suurune ja 40 meetri sügavune Ušuri järv ning 48,4 ha suurune Siladzirnavase järv.
Looduskaitse all on Jaungulbene tammeallee ja mõned nimetud põlispuud.[6]
Kaitstavad mälestisedRedigeeri
Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Jaungulbene mõisakompleks (sealhulgas park, tall, hiljem tuletõrjedepoo, paraadväravad, obelisk, läbikäiguga tootmishoonete kompleks, häärber ja Kuradiväravad koos selle juures asuvate tehislike linnusevaremetega), Ušurise järve maja, Struņķi muinaskalmed ehk Kivirand, hiiepaik Liedese linnamäel, linnamägi ja selle ümbruskond, Liednieki muinaskalmed ja Sēlieši muinaskalmed.[7]
Kohaliku kaitse all on Jaungulbene mõisakompleksist häärberi vestibüüli interjöör, ahi ja fassaadil olev vapp, vahimajake, kelder-tootmishoone, mõisavalitseja maja, laut, kabel, mõisapargi aed, sepikojaga kutsari maja, teine kabel (hilisem Jaungulbene luteri kirik), kaks elumaja, aedniku maja koos kuuri ning aiainventari laoga, transpordivahendite hoidla, teeviit ja Mesilasmaja või Nukumaja, lisaks veel Aizupese muinaskalmed.[8]
AsustusRedigeeri
Aastal 2011 elas vallas 1105 lätlast, 50 venelast, 8 valgevenelast, 2 ukrainlast, 7 poolakat ja 1 leedulane.[9]
Valla külad on:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
---|---|---|
Aduliena | vidējciems | 107 (2000) |
Agrumi | mazciems | |
Grīvas | mazciems | |
Gulbītis | vidējciems | 94 (2022) |
Jaungulbene | lielciems | 422 (2022) |
Kaipi | mazciems | |
Obrava | mazciems | |
Pauri | mazciems | |
Siladzirnavas | mazciems | |
Tūjas | mazciems | |
Ušuri | mazciems |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
ViitedRedigeeri
- ↑ Pilsētu (blīvi apdzīvotu) un lauku (reti apdzīvotu) teritoriju iedzīvotāju skaits reģionos, pilsētās, novados un pagastos (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) – Teritoriālā vienība, Laika periods un Rādītāji, vaadatud 22.12.2022.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Gulbenes novads (vaadatud 25.02 2018)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.06 2019
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.