Arona vald

Arona vald (läti keeles Aronas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Madona linnaga ja Liezēre, Mārciena, Bērzaune, Sarkaņi, Vestiena ning Lazdona vallaga, lisaks veel Cesvaine piirkonna Cesvaine vallaga.

Arona vald

läti Aronas pagasts


Pindala: 149,7 km²
Elanikke: 1264 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,4 in/km²
Keskus: Kusa
Arona Parish (LocMap).png

Valla pindala on 150 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1427 inimest.[2]. Aastal 2011 elas vallas 1306 lätlast, 61 venelast, 7 valgevenelast, 19 ukrainlast, 8 poolakat ja 3 leedulast.[3] Valla halduskeskus on Kusa küla. Vallamaja asub aadressil Melioratoru iela 3, vallavanem on Andrejs Piekalns.[4]

Valla aladel asusid varem Oļi, Lode, Lautere, Kusa, Zelgauska ja Līdere mõisade maad. Läti iseseisvudes jagunesid praeguse Arona valla maad viie toonase valla vahel. Nendeks olid Kusa vald, Grostona vald, Lubeja vald, Oļi vald ja Viesiena vald.

Aastal 1945 moodustati Grostona vallas Arona külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Arona külanõukoguga likvideeritav Grostona külanõukogu, aastal 1954 likvideeritav Jaunlazdona külanõukogu. Aastal 1973 liideti Arona külanõukoguga likvideeritav Kusa külanõukogu, ent osa külanõukogu aladest liideti Bērzaune ja Mārciena külanõukogudega. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Bērzaune külanõukogu alasid ja osa likvideeritavast Viesiena külanõukogust, osa Arona maadest liideti aga Bērzaune ja Lazdona külanõukogudega. Aastal 1979 liideti külanõukoguga osa Sarkaņi külanõukogu alasid, osa Arona külanõukogust liideti aga Liezēre külanõukoguga. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Vald asub Vidzeme kõrgustikul. Kõrgemad kohad on Nesaule mägi (284,2 m) ja Ķelēni mägi (283,4 m). Tähtsamad jõed on Ogre jõgi ja Arona jõgi. Vallas asuvad Madona järv pindalaga 5,4 ha, Sasēris pindalaga 9 ha, Lautere järv pindalaga 6,6 ha ja Lielais Līdēris pindalaga 98,6 ha.

Looduskaitse all on Lejasbebri hiidtamm, Bitese tamm, Oļi mõisa tamm, Velēni tammed ja kaheksa nimetut põlispuud. Valda jääb 66 ha suurune Nesaule mäe hoiuala, valla lääneosa jääb osalt Vestiena kaitstavale maastikule ja osalt Gaiziņkalnsi maastikukaitsealale.[6]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Struve kaare punkt Nesaule mäel, Jaunandrāni linnamägi, Vālēni asulakoht, Arnicēni linnamägi, Lautere linnamägi, Kusa asulakoht ja muinaskalmed, Dārznīca mäe linnamägi, Kārkli muinaskalmed, Kalnavaiti muinaskalmed, Krastkalni muinaskalmed, Ezermuiža muinaskalmed, Lazdieši muinaskalmed, Dietlāvi muinaskalmed ehk Penderi küngas ja Aronieši asulakoht.[7] Kohaliku kaitse all on Nesaule muinaskalmed, Zeduļi muinaskalmed, hiiepaik Zeduļi Kirikumägi, Trušļi muinaskalmed, Arona kruusakarjääri muinaskalmed, karistuspaik Kalnavaiti Peksumägi, Ošinieki muinaskalmed ehk Kalmeküngas, hiiepaik Ošinieki Kirikumägi, Pühamäe hiiepaik, Kučuri muinaskalmed ehk Rootsi hauad ja Ciskāni kivikuhil.[8]

Vallas on kuusteist küla. Valla keskuses Kusas (lielciems) oli 2019. aastal 544 elanikku. Liepa küla on staatusega vasarnīcu ciems. Staatusega vidējciems on Lautere küla 109 elanikuga aastal 2019. Staatusega skrajciems on neli küla: Lode 6 elanikuga aastal 2007, Oļi 2 elanikuga aastal 2007, Teiļi 10 elanikuga aastal 2007 ja Viesiena 5 elanikuga aastal 2019. Üheksa küla on staatusega mazciems – Ciskāni, Kaļpi 10 elanikuga aastal 2007, Kaļvi 7 elanikuga aastal 2007, Kaniņas 6 elanikuga aastal 2007, Līdēre 16 elanikuga aastal 2007, Pumpi 2 elanikuga aastal 2007, Šķūri 1 elanikuga aastal 2007 ja Viduči 7 elanikuga aastal 2002. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Madonas novads (vaadatud 13.12 2019)
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  9. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri