Mārciena vald

Mārciena vald (läti Mārcienas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ļaudona, Arona, Bērzaune, Kalsnava, Prauliena ja Lazdona vallaga.

Mārciena vald

läti Mārcienas pagasts


Pindala: 89,74 km²
Elanikke: 885 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 9,9 in/km²
Keskus: Mārciena
Mārciena Parish (LocMap).png

Valla pindala on 90 km². 2016. aasta seisuga elas seal 970 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 776 lätlast, 125 venelast, 18 valgevenelast, 13 ukrainlast, 15 poolakat ja 10 leedulast.[3] Valla halduskeskus on Mārciena küla. Vallamaja asub aadressil Jaunā iela 1, vallavanem on Edgars Lācis.[4]

Vald on kujunenud Mārciena mõisa maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 74,5 km² ja seal oli 1359 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Mārciena ja Pilskalnsi külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Mārciena külanõukoguga likvideeritav Pilskalnsi külanõukogu. Aastal 1968 liideti sovhoosi Gaiziņš alad Bērzaune külanõukoguga. Aastal 1973 liideti külanõukoguga osa Arona külanõukogust, aastal 1977 aga osa Ļaudona ja Lazdona külanõukogude alasid. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[6] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Valla lääneosa asub Vidzeme kõrgustikul, idaosa Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht (177 m) asub valla lääneosas, idaosa läbib Krustkalni nime kandev Madonast Trepeni ulatuv küngaste vöönd. Tähtsam jõgi on Arona jõgi. Vallas asuvad Svēte järv pindalaga 49 ha, Dūksi järv pindalaga 39,7 ha, Labone järv pindalaga 26 ha, Puduli järv pindalaga 20,4 ha, Diņķēni järv pindalaga 11,3 ha ja Spridzēni tiik pindalaga 20,4 ha.

Looduskaitse all on Ozolkansi tamm, Ozollejase tamm, Krāka ehk Svētes Dreimaņi allikad, Dreimaņi tamm, Rogaiņsi tammed, Kabiņsala pärn, Ranka järve tamm ja üks nimetu põlispuu. Valda jääb osalt Krustkalni looduskaitseala.[7]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Mārciena ja Pilskalnsi linnamäed, Mārciena mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ka park, keskaegsete kindlustiste vöönd Plekšēni Rootsi kants, Oliņi muinaskalmed, Blieķukalni muinaskalmed ehk Kalmunõmm ja Aronmūrnieki muinaskalmed.[8] Kohaliku kaitse all on Mārciena mõisa kasvuhooned, Jaunandrāni muinaskalmed, Lejnieki muinaskalmed ehk Kalmeküngas ja Viļumi keskaegne kalmistu.[9]

Vallas on kuus küla. Valla keskuses Mārcienas (lielciems) oli 2019. aastal 605 elanikku. Staatusega skrajciems on kolm küla: Aizkalnieši 20 elanikuga aastal 2003, Jaunāmuiža 15 elanikuga aastal 2008 ja Pilskalns 20 elanikuga aastal 2008. Kaks küla on staatusega mazciems – Randoti 21 elanikuga aastal 2008 ja Rēķi 10 elanikuga aastal 2008. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Madonas novads (vaadatud 22.12 2019)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  9. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri