Mārciena vald (läti keeles Mārcienas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ļaudona, Arona, Bērzaune, Kalsnava, Prauliena ja Lazdona vallaga.

Mārciena vald
läti Mārcienas pagasts
Pindala: 89,74 km²
Elanikke: 832 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 9,3 in/km²
Keskus: Mārciena

Valla pindala on 90 km². 2016. aasta seisuga elas seal 970 inimest.[2] Valla halduskeskus on Mārciena küla. Vallamaja asub aadressil Jaunā iela 1, vallavanem on Edgars Lācis.[3]

Ajalugu

muuda

Vald on kujunenud Mārciena mõisa maadele. Aastal 1935 oli valla pindala 74,5 km² ja seal oli 1359 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Mārciena ja Pilskalnsi külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Mārciena külanõukoguga likvideeritav Pilskalnsi külanõukogu. Aastal 1968 liideti sovhoosi Gaiziņš alad Bērzaune külanõukoguga. Aastal 1973 liideti külanõukoguga osa Arona külanõukogust, aastal 1977 aga osa Ļaudona ja Lazdona külanõukogu alasid. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Loodus

muuda

Valla lääneosa asub Vidzeme kõrgustikul, idaosa Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht (177 m) asub valla lääneosas, idaosa läbib Krustkalni nime kandev Madonast Trepeni ulatuv küngaste vöönd. Tähtsam jõgi on Arona jõgi. Vallas asuvad Svēte järv pindalaga 49 ha, Dūkase järv pindalaga 39,7 ha, Labone järv pindalaga 26 ha, Puduli järv pindalaga 20,4 ha, Diņķēni järv pindalaga 11,3 ha ja Spridzēni tiik pindalaga 20,4 ha.

Looduskaitse all on Pilskalnsi tamm, Ozolkalnsi tamm, Ozollejase tamm, Krāka ehk Svētes Dreimaņi allikad, Dreimaņi tamm, Rogaiņsi tammed, Kabiņsala pärn, Ranka järve tamm ja üks nimetu põlispuu. Valda jääb osalt Krustkalni looduskaitseala.[6]

Kultuurimälestised

muuda

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Mārciena ja Pilskalnsi linnamäed, Mārciena mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ka park, keskaegsete kindlustiste vöönd Plekšēni Rootsi kants, Oliņi muinaskalmed, Blieķukalni muinaskalmed ehk Kalmunõmm ja Aronmūrnieki muinaskalmed.[7] Kohaliku kaitse all on Mārciena mõisa kasvuhooned, Jaunandrāni muinaskalmed, Lejnieki muinaskalmed ehk Kalmeküngas ja Viļumi keskaegne kalmistu.[8]

Asustus

muuda

Aastal 2011 elas vallas 776 lätlast, 125 venelast, 18 valgevenelast, 13 ukrainlast, 15 poolakat ja 10 leedulast.[9]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv[10]
Aizkalnieši skrajciems 20 (2008)
Jaunāmuiža mazciems 15 (2008)
Mārciena lielciems 612 (2022)
Pilskalns skrajciems 20 (2008)
Randoti mazciems 10 (2008)
Rēķi mazciems 10 (2008)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

Viited

muuda
  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Madonas novads (vaadatud 22.12 2019)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  9. Ethnic composition of Latvia 2011
  10. 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid

muuda