Bērzaune vald

Bērzaune vald (läti Bērzaunes pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb Arona, Kalsnava, Mārciena ja Vestiena vallaga ning Pļaviņase piirkonna Vietalva vallaga.

Bērzaune vald

läti Bērzaunes pagasts


Pindala: 117,31 km²
Elanikke: 1435 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 12,2 in/km²
Keskus: Sauleskalns
Bērzaunes pagasts LocMap.png

Valla pindala on 117 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1563 inimest.[2]. Valla halduskeskus on Sauleskalnsi küla. Vallamaja asub aadressil Aronas iela 1, vallavanem on Edgars Lācis.[3]

Aastal 1935 oli Bērzaune valla pindala 69 km² ja seal oli 1262 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Bērzaune ja Boķi külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Bērzaune külanõukoguga likvideeritavad Gaiziņkalnsi ja Boķi külanõukogud. Aastal 1968 liideti sellega Mārciena külanõukogust sovhoosi «Gaiziņš» maad, aastal 1973 aga osa Arona külanõukogust. Aastal 1977 liideti sellega veel osa Arona külanõukogust, osa külanõukogu maadest liideti aga Arona ja Vestiena külanõukogudega. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Bērzaune kirikus asuv Tiesenhausenite hauaplaat, Skutēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Lejasgaiziņi muinaskalmed, Lejasbrencēni muinaskalmed, Brencēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Arona mäe linnamägi, Bindēni linnamägi, Spridzēni muinaskalmed ehk Rootsi hauad, Kapmuiža muinaskalmed ja Bērzaune vasallilinnus.[6] Kohaliku kaitse all on Goži muinaskalmed ehk Kalmeküngas, Viesūnēni muinaskalmed ehk Kalmemägi, Susurēni muinaskalmed ehk Kalmeküngas, hiiepaik Bolēni Silmaallikas ja Lipši keskaegne kalmistu ning sealsed ristikivid.[7]

Vallas on seitse küla. Valla keskuses Sauleskalnsis (lielciems) oli 2019. aastal 543 elanikku. Liepa küla on staatusega vasarnīcu ciems. Staatusega vidējciems on Bērzaune küla 324 elanikuga aastal 2019. Staatusega skrajciems on Muižnieki 30 elanikuga aastal 2008. Neli küla on staatusega mazciems – Dzirnaviņas 10 elanikuga aastal 2008, Iedzēni 60 elanikuga aastal 2008, Ozolkrogs, kus aastal 2019 elanikke ei olnud, ja Viļķeni. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

LoodusRedigeeri

Vald asub Vidzeme kõrgustikul, selle aladele jääb ka Läti kõrgeim tipp Gaiziņkalns.

Looduskaitse all on Bolēni Terviseallikas ja kakskümmend viis nimetut põlispuud. Valla põhjaosa jääb osalt Gaiziņkalnsi maastikukaitsealale, suurem osa vallast asub Vestiena kaitstaval maastikul.[9]

JõedRedigeeri

JärvedRedigeeri

MäedRedigeeri

RahvastikRedigeeri

2000. aastal oli 88,8% valla elanikest lätlased, 8% venelased ning 3,2% teistest rahvustest. Aastal 2011 elas vallas 1441 lätlast, 95 venelast, 16 valgevenelast, 4 ukrainlast, 16 poolakat ja 4 leedulane.[10]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Madonas novads (vaadatud 13.12 2019)
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Ethnic composition of Latvia 2011

VälislingidRedigeeri