Prauliena vald

Prauliena vald (läti keeles Praulienas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Madona linnaga ja Mētriena, Barkava, Ļaudona, Sarkaņi, Mārciena ning Lazdona vallaga, lisaks veel Lubāna piirkonna Indrāni vallaga.

Prauliena vald

läti Praulienas pagasts

Pindala: 197,88 km²
Elanikke: 1380 (1.01.2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 7 in/km²
Keskus: Prauliena
Prauliena Parish (LocMap).png

Valla pindala on 198 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1641 inimest.[2]. Aastal 2011 elas vallas 1387 lätlast, 89 venelast, 12 valgevenelast, 9 poolakat ja 4 leedulane.[3] Valla halduskeskus on Prauliena küla. Vallamaja asub aadressil Kalna iela 2, vallavanem on Valdis Gotlaufs.[4]

Aastal 1935 oli Prauliena valla pindala 91,4 km² ja seal oli 1678 elanikku.[5] Aastal 1945 moodustati vallas Prauliena ja Silnieki külanõukogud, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Prauliena külanõukoguga likvideeritav Silnieki külanõukogu. Aastal 1968 liideti külanõukoguga Saikava külanõukogu kolhoos «Sarkanā zvaigzne» ja osa sovhoosi «Prauliena» maadest, ent osa «Toce» sovhoosi maadest liideti Lazdona külanõukoguga. Aastal 1974 liideti külanõukoguga osa Lazdona külanõukogu alasid, aastal 1977 veel osa Lazdona külanõukogust, Ļaudona külanõukogust ja likvideeritavast Saikava külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[6] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.

Vald asub Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht asub Madona lähistel (147,1 m). Suurim jõgi on Aiviekste, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Kuja. Vallas on 19 järve, suurim neist on Baltiņi järv pindalaga 16 hektarit.

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Strupīši muinaskalmed ehk Kalmemägi, Upsti muinaskalmed, Trakši muinaskalmed, hiiepaik Ūbāni Kirikumägi või Tammemägi, Ūbāni linnamägi, Sīļi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Aizpurvi muinaskalmed ehk Krāsmata, Prauliena muinaskalmed ehk Krāsmata, Prauliena kooli muinaskalmed, Vecsaikava ehk Kalmemäe muinaskalmed, Baltiņi muinaskalmed, Rozase muinaskalmed ja Aizārese muinaskalmed ehk Kõrge saar.[7] Kohaliku kaitse all on Ganiņi keskaegne kalmistu.[8]

Looduskaitse all on Velna Skroderis, Ezernieki või Plāte kivi, Plāte tamm, Vecsaikava pärn, Vecsaikava tamm, Amatnieki tamm, Kaitseväe maja tammed, Glāznieki tammed, Glāznieki künnapuu, Liepkalni tamm, Grantiņi tamm, Rozukalnsi tamm, Libe tammed, Rempēni tamm, Auziņi kadakas, Tece tammed, Kuja jõe 1. tamm, Cīrulīši tamm ja neli nimetut põlispuud. Osaliselt jäävad valla aladele Aiviekste luha maastikukaitseala ja Kuja maastikukaitseala.[9]

Vallas on kuusteist küla. Valla keskuses Praulienas (lielciems) oli 2019. aastal 475 elanikku. Skaistkalni küla on staatusega vasarnīcu ciems. Staatusega vidējciems on kaks küla: Lazdona 1 75 elanikuga aastal 2019 ja Vecsaikava 160 elanikuga aastal 2019. Staatusega skrajciems on kaks küla: Graviņas ja Kamatauskas 8 elanikuga aastal 2008. Üheksa küla on staatusega mazciems – Baltiņi 18 elanikuga aastal 2008, Būdāni 11 elanikuga aastal 2008, Kaļpi 18 elanikuga aastal 2008, Lūza 65 elanikuga aastal 2003, Saikava 60 elanikuga aastal 2008, Silkaļpi 19 elanikuga aastal 2008, Slavieši 6 elanikuga aastal 2008, Trakši 30 elanikuga aastal 2008 ja Vecpoļi 13 elanikuga aastal 2003. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]

ViitedRedigeeri

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 15.06.2021.
  2. Latvijas iedzivotaju skaits pašvaldibas. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Madonas novads (vaadatud 7.12 2019)
  5. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  6. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  8. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 08.12 2019
  9. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  10. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

VälislingidRedigeeri